- Kumulatiivne sagedus saadakse absoluutsete sageduste liitmisel kuni käesoleva väärtuse sageduseni (kaasa arvatud). n1+n2+n3 Kasutatakse ka kumulatiivset suhtelist sagedust, mille korral liidetakse suhtelised sagedused. ( n1+n2+n3)/n 20. SX ja s sarnasus/erinevus. esimene on standardhälve, kasutatakse tõenäosusteoreetilises jaotuses, teine on hinnang standardhälbele kasutatakse järeldavas statistikas. Mõlemad saadakse ruutjuurena vastavalt dispersioonist või selle hinnangust. (esimene iseloomustab üldkogumit, teine valimit) 21. EX ja x sarnasus/erinevus - esimene on JS keskväärtus, kasutatakse tõenäosusteoreetilises jaotuses, teine on hinnang keskväärtusele ehk aritmeetiline keskmine, kasutatakse järeldavas statistikas Keskväärtus on juhusest sõltumatu suurus, mis paikneb väikseima ja suurima väärtuse vahel. aritmeetiline keskmine on valimi hinnanguline keskmine väärtus. 22
Lahuse tihedus on 1.18g/ml, seega kaalub 4.18 ml lahust 4.18 × 1.18 = 4.932g , sellest 37.0% moodustab HCl, seega HCl on 4.932g × 0.37 = 1.825g, mis jagatuna HCl molaarmassiga annab HCl moolide arvu 1.825/36.46094=0.05005 mooli Mõõtemääramatuse arvutamine: Kuna kõik tehted mis tuli teha moolide arvu saamiseks olid korrutamised ja jagamised, siis arvutatakse mõõtemääramatus ruutjuurena suhteliste määramatuse ruutude summast, seega valemi järgi %e = √(%e1)2+(%e2)2+(%e3)2+(%e4)2 Kus %e1 on kontsentratsiooni suhteline määramatus, seega 0.5×100 / 37.0 = 1.35% Kus %e2 on tiheduse suhteline määramatus, seega 0.01×100 / 1.18 = 0.85% Kus %e3 on mahu suhteline määramatus, seega 0.05×100 / 4.18 = 1.196% Kus %e4 on molaarmassi suhteline määramatus, 0.003% (arvutuskäik järgneb)
4. Kui suur on indutseeritud tarbimine sissetulekutaseme 1000 ühikut juures? 875 Qd = 1000 => c*Qd = 0,875*1000 5. Kui suur on kogutarbimine sissetulekutasemel 2000 ühikut juures? 1850 Qd = 2000 => C = C0 + c*Qd = 100 + 0,875*2000 => C = 100 + 0,875*2000 Keskmine tarbimiskalduvus leitakse: a. autonoomsete kulude jagamisel indutseeritud kuludega b. kulutuste muutumist ühe inimese kohta c. tarbimismahu jagamisel käsutatava sissetulekuga d. ruutjuurena kogukulutustest Margiaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. tarbimise muutust ajas b. kui palju tarbivad jõukad riigid rohkem kui vaesed riigid c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral Tarbimisfunktsioon annab a. seose sissetulekute ja kulutuste vahel b. seose tarbija ja tootja vahel c. seose tarbimise ja rahvatulu vahel d. intressimäärade ja sissetulekute vahel Etteantud joonisel on säästufunktsioon. Leia selle joonise alusel: 1
selle näitaja puuduseks on asjaolu, et see sõltub sõltuva muutuja Y ja sõltumatu muutuja X mõõtühikutest. Jagades kovariatsioonikordaja avaldise sõltuva muutuja Y ja sõltumatu muutuja X standardhälvetega saame uue seose tihedust iseloomustava näitaja korrelatsioonikordaja rx KORRELATSIOONIKORDAJA · Üks sagedamini kasutatav lineaarse seose rangust (tihedust, tugevust) kirjeldav suurus on korrelatsioonikoefitsient ehk korrelatsioonikordaja · Võimalik leida ruutjuurena determinatsioonikordajast Omadused: · Korrelatsioonikordaja väärtused asuvad 1 ja 1 vahel, -1 r · Kui muutujate vahel on funktsionaalne seos Y = a0+a1X, siis korrelatsioonikordaja absoluutväärtus on võrdne ühega, |r|=1 · Kui muutujad on sõltumatud, siis korrelatsioonikordaja väärtus null, r=0 JÄÄKSTANDARDHÄLVE Ruutjuurt jääkdispersioonist nimetatakse regressioonimudeli jääkstandardhälbeks ehk prognoosivekas ehk regressioonimudeli standardveaks
annaabi.ee 
