Faasivoolud leitakse Ohmi seaduse alusel: Ia=Ua/Za Neutraaljuhi vool In on vastavalt Kirchhoffi I seadusele vordne kompleksfaasivoolude summaga: 18. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem tähtlülituses mittesümmeetrilise tarviti korral. Vaata punkt 17 19. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem tähtlülituses sümmeetrilise tarviti korral. Siin on voolude arvutus sarnane voolude arvutusega neljajuhilises susteemis: · faasipinged moodustavad summeetrilise susteemi ning Uf=Ui/ruutjuur3 · arvutus tehakse uhe faasi kohta, sest summeetrilise tarviti puhul on koik faasivoolud vordsed. Faasinihkenurga faasipinge ja faasivoolu vahel voime leida takistuskolmnurgast. If=Uf/Zf 20. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem kolmnurklülituses mittesümmeetrilise tarviti korral. Kui tarviti on mittesummeetriline (Za ei võrdu Zb jne), siis rikutakse faasipingete ja voolude summeetria. Tarviti liinipinged ab U , bc U ja ca U jaavad samaks tanu generaatori (trafo) suurele voimsusele,
"nimekiri" ja mille tegelik nimi kettal on "nimekiri.dat". Seega avamislause seab omavahel vastavusse loogilise (programmi-) ja füüsilise (ketta-) faili. Loogiline ja füüsiline nimi võivad ka täiesti erineda. Näiteks: Rewrite ( andmed, `tabel.tab' ); avab (täpsemalt loob) uue faili, mis salvestatakse kettale nime "tabel.tab" all, kuid millele programmis viidatakse nimega "andmed". Programminäide 9. REPEAT-tsükkel + väljastamine faili. program Ruutjuur3; (*Programm küsib kasutaja käest arvu ja väljastab selle ruutjuure.*) (*Töötatakse seni, kuni kasutaja sisestab arvuks nulli. Kasutatakse*) (* REPEAT-kordust (järelkontrolliga). *) (* Tulemused väljastatakse faili juured.dat . *) var arv, juur : real; juurefail : text; begin rewrite (juurefail, "juured.dat"); arv := 1; writeln('Töö lõpetamiseks sisesta arvuks 0.'); repeat (* korda.... *) write('Sisesta arv: '); readln(arv); juur := sqrt(arv);
5. Kirjeldage keemilist sidet argoonis? Keemiline side kahe argooni aatomi vahel on dipoolne ja väga nõrk, kuna argooni väliskiht on täidetud ei saagi ta moodustada tugevaid sidemeid, Kui uks Ar aatom satub teise lahedusse siis tema elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Sellest tulenebki side. 6. Sõltuvus kuubilise raku kuljeja aatomraadiuse vahel RTK elementaarrakus? Sõltuvus avaldub kujul: a ruutjuur3=4R kus R- aatomi raadius ja a- ühikraku külje pikkus. 7. Kuidas sõltub tasakaalsete vakantside kontsentratsioon temperatuurist? Tasakaaluliste vakantside konsentratsioon suureneb aine temperatuuri vähenedes. 8. Kirjeldage difusiooni vakantsmehhanismi? Vakantsmehhanismi puhul difundeeruv aatom vahetab oma koha vakatnsiga selles kehas. (?) 9. Millest sõltub metalli elektritakistus? Takistusele avalduvad mõju elektronide
u(d) läbimõõdu mõõtetulemuse liitstandardmääramatus u() = 0,001/3 Läbimõõdu mõõtmisel kruvikuga sisaldab saadud mõõtetulemuse määramatus kolme määramatuse komponenti: mõõteriista määramatust u(r)(d), lugemi võtmise määramatust u(l)(d) ja kujuhälbest tingitud määramatust u(d). Seega läbimõõdu mõõtetulemuse d liitmääramatus on avaldatav valemist: u(d) = u²(r)(d)+u² (l)(d) +u²(d) u(r)(d) = G/k u(l)(d) = c/3 u(d) = d1 d2/ruutjuur3 129. Materjali tõmbetugevuse hinnang Standardmääramatuse hinnang on: u(j)(keskm) =max min/ 2*ruutjuur3 Materjali tõmbetugevuse standardmääramatus on: u(keskmine ) = u²(i) + u²(j)((keskm)) Laiendmääramatus on: U((keskm)) = k*u((keskm)) Lõppvastus: (keskm) = ( U((kskm))) N/mm²
Ajahetkel t2 saab kõige positiivsemaks faas B ja nüüd hakkab juhtima VD2 ajavahemikul t3-t4 VD3 jne. Seega moodustub tarbija vool 3 dioodi voolude summast. Id=1/3 IL If dioodile mõjuv vastupinge alaldustegur on 1,17 ja pulsatsiooni sagedus on 150Hz Toodust selgub 3 faasiliste alaldite veel üks eelis see on suurem pulsatsiooni sagedus sest mida suurem on pulsatsiooni sagedus seda lihtsam on pulseerivat pinget siluda. Ur=ruutjuur3*U2max Joonis 5.2.3 3faasilise sild lülituse korral on kasutusel 6 dioodi ja alaldatavaks pingeks liinipinge. Tarbijaga jääb järjestiku 2 dioodi ja vool läbi tarbija tekib nende faaside vahel mille pinge on antud hetkel kõige positiivsem ja kõige negatiivsem. Näiteks ajahetkel t1 on kõige positiivsem faas A ja kõige negatiivsem faas B seetõttu kulgeb vool faasist A läbi Dioodi VD2 läbi tarbija läbi dioodi VD3 faasile B või näiteks ajahetkel t2 on