alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja vool (stream) toimub järjekorras. TCP on ühendusele orienteeritud. Pakettidel on jrk nr-id, iga paketi kohta saadetakse Ack, TTL Backbone ruuterid kasutavad OSPF ruutimist ainult backbone'i siseselt. Piiriruuterid võtavad ühendust teiste AS-ide ruuteritega. BGP järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse arvestatakse vanime saadetud paketi kohta, saadetakse uuesti pakett, mis jõudis Time-out-i, Unack korral saadetakse see pakett uuesti. (border gateway protocol). Kuulub inter-AS routingu alla. Kasutab path vector protocol'i, see on sarnane distance vector protokolliga.
vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme. 33. Hierarhiline marsruutimine Ruutimisinfot ca 50 miljoni võimaliku sihtpunkti kohta ei saa hoida ruutimistabelites, internet on võrk võrkudest, iga võrguadmin tahaks kontrollida ruutimist oma võrgus. Hierarhiline ruutimise puhul: * Ruuterid jagatakse regioonideks („autonoomseteks süsteemideks“, AS) * Ruuterid samas AS’is toimivad sama ruutimisprotokolli alusel. * Igas AS’is on oma lüüsruuter (Gateway), suhtleb AS ruuteritega intra-AS protokollide ning teiste lüüsruuteritega inter-AS protokolli alusel. Samuti on see lüüs vastutav ruutimise eest väljapoole AS’i. Intra-AS ruutimine – tuntud ka Interior Gateway Protocols (IGP) protokolliperel põhineva ruutimisena. Tuntumad IGP’dest – RIP, OSPF, IGRP. Sisuliselt on protokollivalik jäetud konkreetse võrgu administraatorile. 34. Ipv4 IP on võrgukihi (OSI mudeli kolmanda kihi) protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega ning paketihaldusega
sisemisi IP-sid, mis kehtivad vaid ühe lüüsi taga. Sellisel juhul on reaalne IP vaid lüüsil, mis siis reguleerib sisemist liiklust juba ise. Protokollide valikul tuleks lähtuda põhimõttest: nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Ilma Internetiühenduseta ja NetWare serveri kasutamiseta on parim NetBEUI protokoll, kuna ta on kõige lihtsam ja väidetavalt ka kiireim. IPX/SPX protokolli kasutatavad masinad on nähtavad ja kasutatavad IPX ruuteritega ühendatud hoonete vahel. Seega on turvanõuete täitmine juba olulisem. TCP/IP annab muidugi kõige suurema liikumisvabaduse, kuid samas avab masina võimalikele rünnakutele juba ülemaailmselt ja seda mitte ainult Interneti otseühenduse korral, vaid ka sissehelistamist (dialup?) kasutava masina sessiooni ajal. NetBIOS (Network Basic I/O System) on protokoll, mis võimaldab erinevates arvutites asuvatel rakendusprogrammidel omavahel suhelda üle kohtvõrgu
hüppamist, siis maksimaalsete sammude hulk mida pakett teeb mööda võrku on 16, mis on määratud. RIP on rakenduskihi protokoll ja ta kasutab UDP pakette oma pakettide edastamiseks. RIPi kasutakse põhiliselt väiksemates võrkudes. OSPF Open Shortest Path First kasutab Link State marsruutimisalgoritmi. Iga võrgusõlm teab kogu võrgutopoloogiat ning lühim tee punktide vahel leitakse Dijkstra algoritmiga. Kõigepealt toimub vastastikune audentimine ehk ei suhelda suvaliste ruuteritega, vaid suheldakse nende ruuteritega, kellega on teada, et nad on legaalsed selles võrgus. Erinevad RIP-ist, mis suudab välja arvutada ainult ühe ainsa marsruudi, siis OSPF arvutab kohe välja ka alternatiivseid võimalusi. OSPF on üles ehitatud suuremate võrkude jaoks, kus omakorda võib teha kahetasemelist marsruutimist. On olemas magistraalpiirkond ja alampiirkonnad. OSPF eelised RIPiga võrreldes: kõik OSPF teated on autentitud,
annaabi.ee 
