tunneling (6in4). 4) Võib liikluse aeglasemaks muuta, kuna IP-paketi päiste kontrollsummad tuleb ümber arvutada. 5) Ei ole ühilduv IPsec protokolliga, mis pakub otspunktide vahelist turvalisust (NAT muudab IP päiseid, kuid IPseci eesmärk on selliseid muudatusi tuvastada ja takistada). Näide NAT tööst 1) NAT-ruuteri sisevõrgus olev masin (klient) saadab päringu mõnele veebilehele. Päring liigub mööda sisevõrku ruuterini. 2) Ruuter jätab meelde, mis pordist klient ühenduse alustas. Ruuter muudab kliendi paketti nii, et paketi source IP on ruuteri IP, mitte kliendi IP ning source port on mõni suvaline vaba port ruuteris (ruuter jätab pordi meelde ja seostab kliendiga). Ruuter edastab päringu soovitud veebilehele. 3) Veebilehe jaoks tuleb päring ruuteri IP-lt ja ruuteri (suvaliselt valitud) pordist. Sinna saadetakse ka vastus. 4) Ruuter saab vastuse
mis seisneb IP-pakettide päiste muutmises, nii et paistaks, nagu võrguliiklus tuleneks NAT-ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT-ruuteri "taga". Selle abil saab terveid arvutivõrke ühe ruuteri taha peita ja kogu liiklus paistab tulevat ruuteri väliselt IP- aadressilt. i. NAT-ruuteri sisevõrgus olev masin (klient) saadab päringu mõnele veebilehele. Päring liigub mööda sisevõrku ruuterini. ii. Ruuter jätab meelde, mis pordist klient ühenduse alustas. Ruuter muudab kliendi paketti nii, et paketi source IP on ruuteri IP, mitte kliendi IP ning source port on mõni suvaline vaba port ruuteris (ruuter jätab pordi meelde ja seostab kliendiga). Ruuter edastab päringu soovitud veebilehele. iii. Veebilehe jaoks tuleb päring ruuteri IP-lt ja ruuteri (suvaliselt
Info edastatakse diileri kaudu (aga ta peab nunnu olema ja sierraga sõitma sest mdea midagi muud vist ei eksisteeri, ahja kasse võiks ka olla), kes suhtleb füüsilisest kihist (konspekti lugesid w? gg) kõrgematega. Ja nhh ta üldse selline kiht, millega tegelikult pole väga muud teha, kui Pirso lotr.txt jagada. Väga äge! (Katsu vaid Arrak kustutada midagi) Pakett liigub kihtidest 7 - 1, jõuab ruuterini, kus ta harutatakse lahti võrgukihi tasameni (marsruuterid töötavad IP aadressidega) ja tehakse marsruutimisotsus ja saadetakse edasi järgmisesse arvutisse. Seejärel liiguvad andmed jälle alt üles e 1 - 7. Iga kiht on omaette moodul ja saame ehitada vastavalt vajadusele. 6. TCP/IP mudel Erinevaid esitusi 3-5 kihti, aga kuna Reinu on Reinu siis saame kõik 5 ära õppida. Rakenduskiht Kasutajatele teenuse osutamine. Sisaldab OSI rakendus-, esitlus-
/// EHK saadetakse edasi kõik õhe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. )) ==> Paketi pikkus selleks, et saata andmeid kiiremini edasi on otstarbekas need tükeldada (teha pakettideks), kui muidu tuleks oodata, kui üks osa (nt esimene ruuter) saab kogu info kätte ja alles siis saab seda edastama hakata, saab andmeid pakettidena teele panna nii, et esimene pakett esimese ruuterini läheb teele ja samal ajal saab hakata juba järgmist saatma. Kui esimene ruuter saab esimese paketi kätte saab ta hakata seda saatma järgmisele ruuterile.. samas ei ole mõttekas pakette liiga väikeseks teha, sest sellega hoopis kaotatakse aega arvestama peab ka üleminekuaega ühelt seadmelt teisele. Tuleks leida optimaalne pakettide suurus ning see võib andmete saatmise aega tunduvalt lühendada. 9. MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI
/// EHK saadetakse edasi kõik õhe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. )) ==> Paketi pikkus – selleks, et saata andmeid kiiremini edasi on otstarbekas need tükeldada (teha pakettideks), kui muidu tuleks oodata, kui üks osa (nt esimene ruuter) saab kogu info kätte ja alles siis saab seda edastama hakata, saab andmeid pakettidena teele panna nii, et esimene pakett esimese ruuterini läheb teele ja samal ajal saab hakata juba järgmist saatma. Kui esimene ruuter saab esimese paketi kätte saab ta hakata seda saatma järgmisele ruuterile.. samas ei ole mõttekas pakette liiga väikeseks teha, sest sellega hoopis kaotatakse aega – arvestama peab ka üleminekuaega ühelt seadmelt teisele. Tuleks leida optimaalne pakettide suurus ning see võib andmete saatmise aega tunduvalt lühendada. 9. MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI
Viimane ruuter teab, kuidas hostini jõuda. 2. Paketi edastamine - kui marsruutimise otsus on tehtud, siis see pakett tuleb teele saata läbi selle väljundkanali, mis läheb kindla ruuteri suunas. Võrgukihi tasemel on ka võrguarhitektuure, kus luuakse virtuaalkanal. Seal pannakse paika marsruut, mida mööda andmed liiguvad. 3. Marsruutimine ja paketi edastamine kui pakett jõuab ruuterisse, siis ruuter vaatab paketi sihtpunkti ja juhatab paketi järgmise ruuterini (see on nagu risttee). Ruuteris on olemas tabel ehk kui tuleb sisse mingi väärtusega pakett ning siis vaadatakse tabelit, mis on tehtud mingist marsruutimisalgoritmist lähtudes, vaadeldakse mingi väljaväärtuse järgi, näiteks IP aadressi järgi, millisesse väljundisse pakett tuleb edasi saata. Võrgukihil on kolme sorti protokolle: 1) IP-protokoll 2) ICMP protokoll selleks, et hostid ja ruuterid saaksid omavahel suhelda ja infot jagada
(teha pakettideks), kui muidu tuleks oodata, kui üks osa (nt esimene ruuter) saab kogu info kätte ja alles siis saab seda edastama hakata, seadmete aadresse vahetamata. Seadmed lokaalvõrgus ei ole eraldi adresseeritavad ja nähtavad välismaale (turvalisuspluss). Mida peab saab andmeid pakettidena teele panna nii, et esimene pakett esimese ruuterini läheb teele ja samal ajal saab hakata juba järgmist saatma. Aken võib olla muutuva suurusega, mis sõltub saatja, vastuvõtja ja võrgu parameetritest. Voo juhtimine määratakse kindlaks kui palju saatja võib saata ja kui palju vastuvõtja suudab vastu võtta. Vastuvõtja jälgib saabunud pakettide järjekorranumbreid
Ooteaja pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad. Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. * Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). * Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. 14. Arvutivõrkude ja interneti ajalugu * 1961 – 1972 – the development of packet switching. 1961 – Kleinrock – queuing theory shows effectiveness of packet-switching 1964 – Baran – packet-switching in military nets 1967 – ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency
annaabi.ee 
