funktsioone. Nagu sõna "server", võib ka sõna "lüüs" tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara. Lüüsi funktsioone võib täita ka OSI mudeli 3. kihis (võrgukihis) töötav marsruuter. Selles kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne).
oleva seadme oma: 192.168.65.254 IPv4 datagramm – Päise vaikimisi pikkus on 20 baiti (oktetti) Sisu pikkus kuni 65515 baiti Näeme, et IP pakett võib olla tunduvalt pikem kui Etherneti kaader, sellest tuleneb vajadus paketi segmenteerimise järele 59. Võrgukihi seadmed – marsruuter, võrgu levidomeenideks jaotamine Seadet, millega arvutivõrke omavahel kokku ühendatakse nimetatakse marsruuteriks või lühidalt lihtsalt ruuteriks (router) Marsruuter (router) on funktsionaalüksus, mida üldjuhul kasutatakse kohtvõrkude ühendamiseks kaugvõrgu kaudu. Kuna punktist A punkti B pääseb enamasti rohkem kui üht teed mööda, siis tegelevad marsruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tee headust mõõdetakse muuhulgas hüpete ehk hoppide arvuga (hop) - see on algus- ja lõpp-punkti vahele jäävate marsruuterite arv.
Esimene asi, mida ta teeb on see, et ta vaatab oma marsruutimistabelist IP aadressi järgi, kus arvuti B asub. See tähedab, et tal on vaja teada, kas B asub temaga samas võrgus või mitte ning selle saab ta teada võrgumaski järgi. Kui võrgumaskid on samad, siis tähendab, et nad on samas võrgus. Kui A ja B ei ole samas võrgus, siis A vaatab oma marsruutimistabelist, et milline on see ruuter, mille kaudu ta pääseks B-ni saatma. Siis ta saab teada marsruutimistabelist, et selleks ruuteriks on R. Marsruutimistabelid on nii marsruuteritel kui ka hostidel. Selleks, et ruuterile R saata on vaja tema MAC aadressi. Me ei saada mitte IP aadressiga R-ile ehk IP tasemel see pakett jääb samaks. IP tasemel on kaks aadressi ( arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress). Selleks et R-ile saata on vaja teha kanalikihi pakett, mille sees on kaks MAC aadressi. Kui pakett jõuab ruuterini, siis harutatakse lahti jälle IP osa (kus on arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress).
oma marsruutimistabelist IP aadressi järgi, kus arvuti B asub. See tähedab, et tal on vaja teada, kas B asub temaga samas võrgus või mitte ning selle saab ta teada võrgumaski järgi. Kui võrgumaskid on samad, siis tähendab, et nad on samas võrgus. Kui A ja B ei ole samas võrgus, siis A vaatab oma marsruutimistabelist, et milline on see ruuter (gateway), mille kaudu ta pääseks B-ni saatma. Siis ta saab teada marsruutimistabelist, et selleks ruuteriks on R. Marsruutimistabelid on nii marsruuteritel kui ka hostidel. Selleks, et ruuterile R saata on vaja tema MAC aadressi. Me ei saada mitte IP aadressiga R-ile ehk IP tasemel see pakett jääb samaks. IP tasemel on kaks aadressi ( arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress). Selleks et R-ile saata on vaja teha kanalikihi pakett, mille sees on kaks MAC aadressi. Kui pakett jõuab ruuterini, siis harutatakse lahti jälle IP osa (kus on arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress)
annaabi.ee 
