silmapaistvamaks saavutuseks oli Mõisaküla kirik. Ehitusega alustati 1933. a. kevadel ja kirik pühitseti juulis 1934. Kirik langes 1983 tuleroaks, põhjuseks on oletatud elektririket või süütamist püromaanide poolt. Mõisakpla kirikul oli konstruktsioonist tulenevalt väga põneva ruumivormiga interjöör. Põrandale mahtus istuma 336 inimest, rõdul lisandus 106 kohta. Järgmise sakraalhoonena projekteeris A. Kotli Rakvere Pauluse kiriku. Nurgakivi pandi 1937. a. augustis, seejärel tuli
lõpetades kaasajaga. Toon välja erinevad näited vooludele vastavatest ehitistest Eestis. Näideteks olen võtnud nii sakraal- kui ka profraanhooneid. Juugend Tartu Pauluse kirik Tartu Paluluse kirik kogudusekeskusena kuulub Eesti kontekstis maailmasõdade vahelisse perioodi, hoone saalruum tsentraalse ülesehituse poolest jääb Esimese maailmasõja eelsesse aega. 1920-1930. aastatel selgelt tsentraalse ruumivormiga kirikute ehitamine eestis vähenes. Üks põhjusi oli kindlasti ka see, et üldse vähenes suurte, hea kuuldavuse ja nähtavusega kirikute ehitamine, suurimad põhakojad olid mõeldud ainult 600-700 inimesele. Tsentraalset saali esindasid mõned vennastekoguduse elamu tüüpi palvelate saalid ja üksikud baptisti koguduste saalid. 1923.aastal sai Pauluse kirik Amandus Adamsoni valmistatu marmorist skulptuurigrupi kristuse, Jeeriko pimeda ja Maarja-Magdaleenaga.
Uus kirik pühitsetigi kuningas Karlile. Kaarli kiriku ehitamine oli 19.sajandil tallinnas poliitiliselt pilt 16 üha mõjukamaks kujuneva eestlaskonna suurürituseks, milles lõik kaaasa ka niisugune rahvuslik suurkuju nagu Johann Köler, kellelt pärineb kristust kujutab apsiidimaal. Kolm freskot selle all maalis Sally von Kügelgen. (Helme M. , 2002)lk 19 Kirik on ehitatud laia tsentraalse ruumivormiga ristikujulise hoonena. Hiilgava insenerilahendusena võimaldab telliskaartele toetuv puitlagi katta suure ja avara saali ilma nähtavastust piiravate vahetugedeta. Eesti kogudusele ehitatud kirik oli tärkava rahvuluse suurteos, mis oma 1500 istekohaga kuulub tänaseni eesti suurimate hulka ja on arhitektuuriliselt meie riigi üks kaunimaid historitsistlikke kirikuid. Kiriku ehitamisel lähtuti lääne-euroopa romaanipärasest katedraaliarhitektuurist