juba on, sinna teist enam panna ei saa. S-orbitaal, p-orbitaal • Energia miinimumi printsiip ja tõrjutusprintsiip määravad kahekesi kogu aine ehituse looduses. Võib ka öelda, et nad on kogu keemia füüsikaliseks aluseks. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteem sisaldab kaheksat perioodi põhjusel, et aatomi välimises elektronkihis võib olla kuni kaheksa elektroni. • Elektronid võivad aatomis perioodiliselt liikuda sümmeetriliselt mingi ruumisuuna suhtes. Seda liikumisviisi nimetavad keemikud p-orbitaaliks. Samas võivad elektronid täita ruumi ka ilma eelissuunata, sfäärilise kujuga „pilvena“. Seda nimetavad keemikud s-orbitaaliks. • Elektronidel on aga lisaks veel sisemine liikumine, mida nimetatakse spinniks Superpositsiooniprintsiip • Mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutusprintsiip ei kehti. • Printsiipi, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende
3 3 U =N k = k N T = z RT , (2.14) 2 2 kus z on gaasi moolide arv. B Energia jaotus vabadusastmete järgi Alapunktis A leidsime ideaalse gaasi osakese keskmine kineetiline energia (2.13) ja gaasi temperatuuri vahelise seose. Seos (2.13) kehtib tegelikult gaaside korral, mille molekulid koosnevad ühest aatomist. Lähem analüüs näitab, et iga võimaliku ruumisuuna kohta, mille sihis osake saab 1 liikuda, tuleb kineetiline energia kT . Kui vaatleme 1-aatomilise osakese liikumist 3- 2 mõõtmelises ruumis, siis on võimalikke vabadusastmeid i=3 - st 3 võimalikku (kulg)liikumissihti. Kui tegemist on 2-aatomilise molekuliga, siis lisaks kulgliikumise kolmele vabadusastmele tuleb arvestada molekuli võimaliku pöörlemisega
Tasakaal sõltub nende peamiste suundade tajumisest. Keha kolmedimensiooniline kompass kiirgab välja -paremale ja vasakule, ette ja taha, üles ja alla. N: Proovi tunnetada sagitaalplaanis ette likumist rindkeres, ninas, keha esipooles kui ettepoole suunatud plaanis. Proovi tunnetada kaela, kukla, abaluude suundumist tahapoole sagitaalplaanis. Peamised liikumissuunad (primary highways) ongi ette-taha, paremale- vasakule, ülea-alla liikumisuundades, sest see on sümmeetriline. Nende kuue ruumisuuna kasutamisel saame 1. Lateraalse liikumisplaani (ukseplaan) 2. Sagitaalse liikumiplaani (rattaplaan) 3. Horisontaalse liikumiplaavi (lauaplaan) Nende plaanide nurkade ühendamisel saame diagonaalsuunad - kokku 12 suunda vektoreid. Klassikaline ballett kasutab teatud kindlaid põhisuundi, andes liikumistele neis ka nimetused - I , II, V, VI positsioon jne. ja ei kasuta ülejäänud ruumisuundi. Varased moderntantsu pioneerid (Graham, Humphrey, Laban, Wigman) kasutasid
annaabi.ee 
