Perspektiiv tähendab seda, et vaatenurk esemele sõltub sellest, kui kaugelt teda vaadatakse. Sama suured esemed (inimesed, puud, majad) paistavad eri kaugustel erineva nurga all mida lähemal ese asub, seda suurem on vaatenurk ja seda suurem ta paistab olevat. Teades esemete tegelikku kuju ja suurust, hindab inimene kolmandat mõõdet (dimensiooni) näiva suuruse ning kujumuutuse abil. Parallaks Parallaks tähendab vaatesuuna muutumist erinevatest ruumipunktidest vaatamisel. Kui inimene liigub (liigutab pead), muutub vaatesuund esmetele seda rohkem, mida lähemal on ese. Võrreldes vaateväljas olevate esemete omavahelist nihkumist, hindab inimene jällegi kogemustest lähtuvalt nende ruumilist paiknemist. Binokulaarne nägemine Binokulaarne nägemine tähendab eseme(te) vaatlemist üheaegselt kahest erinevast punktist, näiteks kahe silma abil. Asudes teineteisest 6 8 cm kaugusel, näevad silmad ümbritsevat maailma pisut
selle liikumine neuronite väljade erinevuste tõttu ruumis ja ajas. Kuid peab märkima, et maailmapildi ja selle liikumine on erinevate ajupiirkondade vahel ära jaotatud. Näiteks liikumismuljet analüüsivaid neuroneid nimetatakse liikumisdetektoriteks, mis asuvad ajukoore primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel. Kui need liikumisdetektorid on saanud kahjustada, siis inimesel ei teki liikumismuljet. Isegi siis, kui sellised rakud töötavad, mis analüüsivad erinevatest ruumipunktidest erinevatel ajahetkedel esinevaid objekte. Liikumismulje piirkond ajus asub ajukoores V5 kuklasagaras. Kui see piirkond on saanud kahjustada, siis inimene ei taju liikumismuljet, kuigi objektide asukohti ja nende muutusi võidakse tajuda. Kuna inimese teadvussisudes ei esine ainult pilti ega selle liikumist, siis on loogiline järeldada, et sarnaselt pildi ja liikumise tekkimisega peab sarnaselt tekkima ka teised teadvussisud ehk ajus
selle liikumine neuronite väljade erinevuste tõttu ruumis ja ajas. Kuid peab märkima, et maailmapildi ja selle liikumine on erinevate ajupiirkondade vahel ära jaotatud. Näiteks liikumismuljet analüüsivaid neuroneid nimetatakse liikumisdetektoriteks, mis asuvad ajukoore primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel. Kui need liikumisdetektorid on saanud kahjustada, siis inimesel ei teki liikumismuljet. Isegi siis, kui sellised rakud töötavad, mis analüüsivad erinevatest ruumipunktidest erinevatel ajahetkedel esinevaid objekte. Liikumismulje piirkond ajus asub ajukoores V5 kuklasagaras. Kui see piirkond on saanud kahjustada, siis inimene ei taju liikumismuljet, kuigi objektide asukohti ja nende muutusi võidakse tajuda. Kuna inimese teadvussisudes ei esine ainult pilti ega selle liikumist, siis on loogiline järeldada, et sarnaselt pildi ja liikumise tekkimisega peab sarnaselt tekkima ka teised teadvussisud ehk ajus
ajas rändamise teooriaga. Selle nähtuse sarnane nähtus ongi pidev teleportatsioon ise. Võib olla ongi need kaks eri nähtust tegelikult üks ja sama. Näiteks kui keha ( osake ) teleportreerub ruumi- punktist A ruumipunkti B ja sealt edasi punkti C jne, siis lõpmata väikese aja jooksul ,,asub" keha ju nendes kõikides ruumipunktides ühekorraga. Ja nii tulebki välja see, et kui ühte nendest ,,osakes- test" ( ehk ruumipunktidest ) mõjutada, siis kandub see mõjutus silmapilk ka teistele ,,osakestele". Eks seegi ole kvantpõimituse üks ilminguid. Osakese ,,liikumine" seisneb teleportreerumises. ,,Liikumise" trajektoor aga puudub. Seepärast ongi osakese liikumine tõenäosuslik. Asukoha muutumine ruumis või ajas toimub hetkeliselt ilma nähtava üleminekuta. Osake liigub teleportreerudes. Ka kiirus ei ole täpselt teada. Osakese ,,liikumine" punktist A punkti B toimub hetkeliselt aega selleks ei kulu
annaabi.ee 
