nõutakse, et nad liigutaksid tööorgani etteantud ruumipunkti ja fikseeriksid ta seal etteantud täpsusega. Sellist tööorgani ühest punktist teise paigaldamist nimetatakse positsioneerimiseks ja realiseeritakse elektrimootori võlli asendi vastava reguleerimisega. Juhul kui positsioneerimiselt ei nõuta kõrget täpsust, kasutatakse juhtimispõhimõttena juhtimist sõltuvalt läbitud teest ja anduritena lõpplüliteid. Lõpplülitid paigaldatakse vajalikesse ruumipunktidesse ja kui tööorgan jõuab nendeni, toimub elektriajami väljalülitamine. Tööorgan pidurdub ja peatub mingi täpsusega etteantud punkti suhtes. Juhul kui positsioneerimiselt nõutakse kõrget täpsust, formeeritakse elektrimootori võlli liikumise optimaalne või sellele lähedane liikumise graafik = f(t) (joonis 6.1). Joonis 6.1 Selline tüüpgraafik koosneb kolmest osast: kiirendus, liikumine püsikiirusega ja
jääb K-st väljapoole see jääb K´ ,,otsesesse" ulatusse. K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine. Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked aga siis kui K´ suhtes. K liigub K´ suhtes v1 ja kehad m ning M asuvad selle K sees. Albert Einsteini relatiivsusteoorias on nii, et keha saab minna ( tagasi ) endistesse ruumipunktidesse ( x,y,z ), kuid mitte ( tagasi ) endistesse ajahetkedesse ( t ). Tundub, et tegelikult ei ole see nii. Vähemalt mitte siin. Joonis 8 Keha m liigub ajas. Tavaruum K nihkus K´ suhtes s1,2. Keha M nihkus K suhtes s3,5, kuid K´ suhtes aga s3,4. Tava- ruum K hyperruumis K´ - K( x6´,0,0,t4 ). Keha M tavaruumis K M( xf,0,0,t4 ), kuid K´ - M( xg´,0,0,t4 ).
jääb K-st väljapoole see jääb K´ ,,otsesesse" ulatusse. K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine. Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked aga siis kui K´ suhtes. K liigub K´ suhtes v1 ja kehad m ning M asuvad selle K sees. Albert Einsteini relatiivsusteoorias on nii, et keha saab minna ( tagasi ) endistesse ruumipunktidesse ( x,y,z ), kuid mitte ( tagasi ) endistesse ajahetkedesse ( t ). Tundub, et tegelikult ei ole see nii. Vähemalt mitte siin. 17 Joonis 8 Keha m liigub ajas. Tavaruum K nihkus K´ suhtes s1,2. Keha M nihkus K suhtes s3,5, kuid K´ suhtes aga s3,4. Tava- ruum K hyperruumis K´ - K( x6´,0,0,t4 ). Keha M tavaruumis K M( xf,0,0,t4 ), kuid K´ - M( xg´,0,0,t4 ).
jääb K-st väljapoole – see jääb K´ „otsesesse“ ulatusse. K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine. Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked aga siis kui K´ suhtes. K liigub K´ suhtes v1 ja kehad m ning M asuvad selle K sees. Albert Einsteini relatiivsusteoorias on nii, et keha saab minna ( tagasi ) endistesse ruumipunktidesse ( x,y,z ), kuid mitte ( tagasi ) endistesse ajahetkedesse ( t ). Tundub, et tegelikult ei ole see nii. Vähemalt mitte siin. 17 Joonis 8 Keha m liigub ajas. Tavaruum K nihkus K´ suhtes s1,2. Keha M nihkus K suhtes s3,5, kuid K´ suhtes aga s3,4. Tava- ruum K hyperruumis K´ - K( x6´,0,0,t4 ). Keha M tavaruumis K – M( xf,0,0,t4 ), kuid K´ - M( xg´,0,0,t4 ).
annaabi.ee 
