vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri „isaks“ nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 )
romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri isaks nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 )
18 Peetri kirik on neogooti stiilis telliskirik Ülejõel Emajõe ürgoru nõlval. Ehitatud 1868- 69 iseseisvunud eesti linnakoguduse tarbeks. Esimene projekt 1876 jäi kinnitamata. Ehitati Peterburi Arhitektide Seltsis korraldatud konkursi võitnud Schröteri projekti järgi veidi muudetud kujul 1882-84. Kiriku pühitsemine toimus 1884. aasta 16. septembril. Läänetorni ülaosa ja kiiver 1903.aastal. Põhiplaanilt ruudule lähenev kuju lähtub kavandatud ruumiplaneeringust, kus harvaesinevalt läänes paiknevat altarit pidi kolmest küjest ümbritsema pingiread, mis lõpuks jäid siiksi realiseerimata. Idaküljele lisati kitsas polügonaalne apsiid, millega külgnevad käärkambrid. Läänes on tugev neljakandiline torn, sellega liituvate tepikodade ja muude abiruumidega. Väliskujundust ilmestavad nurgatornikesed ning pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid kontraforssid. Neogooti vormides
Kandevõime tagamine (kasuskoormus trepile q=3,0k N/m2. Pinna libisemiskindlus Süttimiskindluse ja tulekindluse nõuded Läbipaine ja võnkumine Trepikäigu ava kõrgus Käsipuu minimaalne kõrgus 900 mm. Järelkõla kestus ajaliselt Trepimarsside vahe 10 cm tuletõrjevooliku jaoks. Uksed ei tohi takistada evakuatsiooni. Trepid võivad olla kas ühe, kahe või kolme marsiga. Teha võib ka pöördega või keerdtreppe. Trepi skeemi valik sõltub ruumiplaneeringust. Keeruastmeid kasutades on võimalik loobuda vahemademest ja sellega vähendada trepi alust pinda. Keerdtrepp võtab vähe ruumi ja säästab põrandapinda, kuid sellel on raskem liikuda ja 58 sellel on raskem vedada esemeid ühelt korruselt teisele. Mida suurem on trepi siseraadius seda mugavam on seda kasutada. Trepimarsi laiust mõõdetakse risti liikumise suunaga
annaabi.ee 
