tegevustest. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kus juures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga. Mõistmaks isiklikku viga on vaja mõista korvpallis kasutatavat silindri ja vertikaalsuse põhimõtet. Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Selle ruumiosa piiritlevad tagant mängija istmik, eest peopesad ja külgedel jalalabade välisküljed. Ühtlasi on vertikaalsuse põhimõtte alusel mängijal õigus selle mõttelise silindri sees üles ja alla hüpata ehk tal on õigus õhuruumile oma silindri kohal. Mängija, kelle kehaosa väljub nimetatud mõttelisest silindrist ning puudutab vastast loetakse kehakontakti põhjustajaks. Kahepoolne viga e nn topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt
See on kõige enam määratav viga korvpallis. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kusjuures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina ning alati ei ole iga kehakontakt viga. Korvpallis, mõistmaks isiklikku viga, on vaja mõista silindri ja vertikaalsuse põhimõtet. Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Seda ruumi piiritlevad eest peopesad, tagant mängija istmik ja külgedel jalalabade välisküljed. Vertikaalsuse põhimõtte alusel on mängijal õigus mõttelise silndri sees hüpata, ehk mängijal on õigus õhuruumile, mis jääb silndri piiridesse. Kui aga mängija väljub sellest alast ja puudutab vastast, tungib tema silindrisse, loetakse seda veaks. Palliga mängija aga ei oma mõttelist silindrit enda ümber. Palliga ründaja saab vea siis, kui
ruumialad aatomis, kus elektroni leidmise tõenäosus on suurim, juhul kui antud energianivoo on täidetud. Kõrvalkvantarvu lubatud väärtused on = 0,1,2,3, ... , - 1 Tavaliselt kasutatakse alanivoode määramiseks tähti. 15 = 0 1 2 3 = Sageli nimetatakse neid energia alanivoosid orbitaalideks. Termin orbitaal osutab ruumiosale aatomis, kus antud elektroni või elektronpaari leidmise tõenäosus on kõrge. Magnetkvantarv Magnetkvantarv määrab üksikute orbitaalide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Antud orbitaali lubatud orientatsioonide arv on määratud ära konkreetsel orbitaalil oleva elektroni orbitaalkvantarvuga. Lubatud väärtused on vahemikus - + (ka 0) Kui = 0, siis = 0 = 1 , siis = 1,0, +1 = 2 , siis = 2, -1,0, +1, +2
annaabi.ee 
