saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. · Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid, koosneb 24-st pilditahvlist), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele) · Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine" · Hugo van der Goes- maalis suure Portinari altari · Hieronymus Bosch- inimene on tema tõlgenduses armetu ja loomalik olend, kes on määratud hukkumisele. Tema sürrealistlikud pildid on inspireerinud 20.saj sürrealiste. (,,Püha Antoniuse kiusamine", ,,Eedeni aed", ,,Narrilaev") Madalmaad 16. sajandil: · Konfliktid · Piltide hävitamine kalvinistide poolt, mille tõttu kirikud ei tellinud enam kunsti
Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. *Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele) *Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine" *Hugo van der Goes- maalis suure Portinari altari *Hieronymus Bosch- inimene on tema tõlgenduses armetu ja loomalik olend, kes on määratud hukkumisele. Tema sürrealistlikud pildid on inspireerinud 20.saj sürrealiste.
sotsiaalseid vastandpaare (eliit vs rahvas, tootmine vs tarbimine jne). Uus kultuuriajalugu uurib 5 kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seoseid. Vanemat eesti kirjanduslugu uurib kirjandusajalugu, kultuuriajalugu, inimtegevuse sotsiaalseid ja sümboolseid tähendusi, suhtlusskeeme, argikultuuri, väärtuseid jms. See üritab tähistada kirjanduse rolli kultuurisüsteemi. Läheneda võib looduse- ja ruumikujutusest, soomudelitest, kultuuride kohtumisest jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Kirjandust võib käsitleda kui kultuurimälu teabekandja. Kirjanduse rolli käsitletakse kui rahvuse looja (mitte peegeldaja). Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Miks? Miks mitte? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduses tähendab kaanon kirjandusklassikat kui ka maailmakirjandust. Klassika on jätkuvalt käibel.
annaabi.ee 
