Absurditeater-maailm muutub inimesele ükskõikseks kaoseks.Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng",
1948 pöördus ta tagasi kodumaal.e 1949 alustas tegevust ta teater Berliner Ensemble. 1950-1960 ndail aastail lavastati Brechti näidendeid kogu maailmas, tema eepilise teatri teooria leidis poolehoidjaid ja järgijaid. Absurditeater tekkis Prantsusmaal. Absurditeatri autorid ei lasku arutlustesse elu mõte või mõttetuse üle, vaid näitavad olemise absurdi mittetähenduslike visuaalsete metafooride kaudu. Eelistatakse keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis on suunatud pigem meeltele kui mõistusele. Absurditeatri peateema inimese olemisseisund maailmas on loomult universaalne, üldinimlik. Tegemist on seisundi teatriga. 1960'ndatel sooritas absurditeater läbimurde suurtele lavadele ja leidis vastukõla kogu Euroopas. Esindajad Becett, Ionesio, Genet, Adamov. Becett 1906-1989, Sündis Iirimaal, Dublinis. Pärast Trinity kolledi lõpetamist asus tööle Pariisi pedagoogilise ülikooli inglise keele õppejõuna
Absurditeater on seotud Albert Camus' filosoofiliste vaadetega (esse ;,Sisyphose müüt", 1942). Kuid erinevalt Camus'st või Sartre'ist ei lasku absurditeatri autorid arutlusse elu mõtte või mõttetuse üle, vaid näitavad olemise absurdi mitmetähenduslike visuaalsete metafoorida kaudu. Absurditeater umbusaldab rangeid loogilisi skeeme, põhjuslikke seoseid järgivat mõtlemist ning isegi keelt kui tunnetuse tööriista. Eelistatakse keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis on suunatud pigem meeltele kui mõistusele (1, 348). Absurditeatri peateema inimese olemisseisund maailmas on loomult universaalne, üldinimlik. Absurditeatri suured sümbolpildid kõnelevad elu korrastava väärtusastmiku puudumisest. Keskme ja tähenduse kaotanud maailmas on inimene iseendast ja kaasinimestest võõrandunud. Ta seisab väljaspool ühiskonda ja ajalugu, silmitsi elu põhiküsimustega, millele pole vastust (1, 348).
Müüdiloome peab tõusma poeetilisele tasandile. 20.saj draama Absurditeater sündis 1950ndate algul Prantsusmaal. Absurditeater räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas. Absurditeatri autorid näitasid olemise absurdi mitmetähenduslike visuaalsete metafooride kaudu. Absurditeater umbusaldas rangeid loogilisi skeeme, põhjuslikke seoseid järgivat mõtlemist ning isegi keelt kui tunnetuse tööriista. Absurditeater eelistas keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis olid suunatud pigem meeltele kui mõistusele. Absurditeatri peateema oli inimese olemisseisund maailmas see on loomult universaalne, üldinimlik. Absurditeatri suured sümbolpildid kirjeldasid elu korrastava väärtusastmiku puudumist. Keskme ja tähenduse kaotanud maailmas on inimene iseendast ja kaasinimestest võõrandunud, seistes väljaspool ühiskonda ja ajalugu, silmitsi elu vastuseta põhiküsimustega. Absurditeater hülgab