Peale 1650ndaid tema maastike suurejoonelisus kasvab. Kujutised muutuvad suuremaks, värvid eredamaks ja rõhk on maastiku tektoonilisel kompositsioonil. Heaks näiteks selle kohta on teos "Blenheim'i loss" . Veel enam võib seda täheldada tema "Juudi kalmistu Haarlemis", mis on tema üks meisterlikumaid teoseid. Selle teose kõik teisejärgulise tähtsusega motiivid on kui lisandid peamisele motiivile, milleks on kolm rüüstatud hauda. Peale 1656 aastat muutusid tema maalid ruumikamaks ja värvid erksamaks. Joonistused koskedest ja tema "Soo" tuletavad meelde tema varasemat huvi metsa vastu. Ent üha enam kujutab ta oma töödes (eriti arvukates vaadetes Haarlemile ) lamedat hollandi maastikku. Horisont on alati madal, kauge ning teosel domineerib tohutu pilvine taevas. Vahel on tema töödele lisanud väikseid figuure ka teised kunstnikud. Lisaks maalidele, tegi ta ka mõned ofordid, millest kuulsaim on "Viljaväli".
saj eKr- geomeetriline: geomeetrilised kujundid, meander 8. saj lõpus lisanduvad skemaatilised inimeste ja loomade kujutised, temaatika mütoloogiast 6. saj algus eKr- kujuneb välja mustafiguuriline stiil 6. saj lõpp eKr- punasefiguuriline stiil kujutised muutusid keerukamaks, kujutised ruumikamaks. 5. saj algul lisandus valge värv, uus temaatika nimelt olustikuteema HELLENISTLIK KUNST · 4. saj teine pool eKr vallutab Makedoonia Aleksander Kreeka linnriigid, seejärel suur osa Väike-Aaiast ja Egiptusest, 323 eKr sureb Aleksander. Riik jaotatakse väejuhtide vahel · Kunstis on segunenud Antiik traditsioonid kohalike mõjutustega, oluliseks sai valitsejakultuse teema peamine idamaa mõjutustega
Koja taga vasakul pool tapeti loomi, vasakul asusid ka küttepuud ja sealt läks rada metsa küttepuude järele. Koja taga paremal olid prügihunnik ja käimlakoht, kuhu mehed läksid paremalt, naised vasakult poolt. Kojauksest paremal pool hoiti suuski ja põdrasaane. 73 Iseloomulik saami püstkoja variatsioon, mis muutis koja ruumikamaks, oli koda, mille ehitamiseks kasutati nelja kaardus jämedamat tugipuud, mis olid omavahel kolme õrre ja ühe põikpuuga ühendatud Tavaliselt ühendati tugipuud nööri või vitsaga kokku sidudes või puust tapiga. Tugipuudevahelistele õrtele ja põikpuudele toetusid viltuselt asetatud 15-17 lahtist kojaritva, mille vahele jäi võrdlemisi suur lahtine suitsuava. Koda kaeti suvel kangaga, talvine kate oli valmistatud villastest tekkidest
annaabi.ee 
