Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ruumigeomeetria" - 5 õppematerjali

Lineaaralgebra
9
docx

Lineaaralgebra

Vektorte vektorkorrutist võib esitada ka maatrikskujul: 20) Kolme vektori segakorrutis, selle omadused, arvutamine ja geomeetriline tähendus. 21) Sirge vektorvõrrand, parameetrilised võrrandid ja kanooniline võrrand. 22) Tasandi vektorvõrrand, parameetrilised võrrandid ja üldvõrrand. 23) Tasandi normaalvõrrand. Punkti kauguse arvutamine tasandist. 24) Analüütilise geomeetria ülesannete lahenadmine vektorkujul. 6.13. Ruumigeomeetria ülesannete lahendusi vektorkujul, lk.215 - 218. 25) Ellipsi definitsioon ja kanooniline võrrand. Kanooniline võrrand tuletada. Ellipsi optiline omadus kirjeldavalt. 26) Hüpebrooli definitsioon ja kanooniline võrrand. 27) Parabooli definitsioon ja kanooniline võrrand. 28) Teist järku pindade kanoonilised võrrandid. Teist järku pindade kanoonilised võrrandid, lk.362 - 381. 29) Teist järku pindade sirgjoonelised moodustajad.

Matemaatika → Matemaatiline analüüs 2
50 allalaadimist
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas
32
docx

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

See komisjon asus ette valmistama oma ettepanekuid matemaatika õpetamise kohta. Need ettepanekud olid järgmised: 1. Süstemaatiline deduktsioonil põhinev geomeetriakursus ei tohiks alata mitte VI, vaid VIII klassis, sest õpilased ei ole oma arengus valmis deduktiivseteks aruteludeks. Enne seda tuleks õpetada geomeetria eelkursust, kasutades enam induktiivset meetodit. Teised õppeained eeldavad mitmete geomeetriliste kehade (ruumigeomeetria) tundmist, aga deduktiivse kursuse raames jõutakse nendeni alles lõpuklassides (varem õpetati eesti koolis kehi 7. klassis). 2. Matemaatikat tuleb õpetada ühtse õppeainena (nn fusionismi printsiip). 3. Iga klassi jaoks tuleb koostada üks terviklik matemaatikaõpik. 1957. a koostati matemaatika programmi projekt, see kooskõlastati NSVL Pedagoogika Teaduste Akadeemias ning saadi luba oma õpikute kasutuselevõtuks. 1958/59

Matemaatika → Matemaatika
34 allalaadimist
Küsimustik ehitusakustika arvestuse andmiseks
6
odt

Küsimustik ehitusakustika arvestuse andmiseks

kõnesaalis? Kontserdisaalis? Kas ruumi geomeetria on oluline, kui kasutatakse helivõimendust? Väga. Kõnesaalis väike järelkõlakestus (1s), st väike erimaht (5...7 m³/in), mitte väga kõrge ruum; kõne selgusarv. Kontserdisaalis suurem järelkõlakestus (2s), suur erimaht (10...12 m³/in), kõrgem ruum. 5 Missugust ruumi geomeetriat tuleks võimalusel vältida? Kas ja kuidas on võimalik kompenseerida ebasoodsa ruumigeomeetria mõju? Silindrit v kuplit, tekib fookuspunkt. Akustiliste materjalide lisamisega. 6 Missugune peaks olema väikeste muusikaruumide geomeetria? Kingakarp, kuldlõikes. 7 Mis on ruumi erimaht ja kuidas sellega arvestada projekteerimisel? Missugune on sobiv ruumi erimaht kõneauditooriumis? Kontserdisaalis? Kirikus? Mitmeotstarbelises saalis? Mis teha, kui ruumi erimaht on liiga suur ja seda ei soovita vähendada? Erimaht on kubatuur ühe kuulaja kohta. Kõneauditooriumis 5...7 m³/in

Muusika → Muusika
120 allalaadimist
Kõrgem geodeesia hüdrograafia 1-kt vastused
4
doc

Kõrgem geodeesia/hüdrograafia 1. kt vastused

Kepleri 2 seadus- Planeedi minimaalne kõõlusid. Lahendus toimub vahepealse üleminekuga raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes 5. Loetle Maa ellipsoidi tähtsamad parameetrid (2 geotsentrilistele ruumilistele ristkoordinaatidele. võrdsed pindalad. See tähendab, et põhilist ja 4 tuletatut, viimased koos valemitega). Otsitav lahend saadakse analüütilise ruumigeomeetria kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja Maaellipsoidi tähtsamad parameetrid: *ellipsoidi meetodiga, misjärel taandatakse andmed tagasi planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes pikem pooltelg a ja lühem pooltelg b *ellipsoidi ellipsoidile. võrdse pindala ellipsis. Kui planeet on polaarlapikused α ja α’ ning ekstsentrilisuse ruudud 20

Merendus → Kõrgem Geodeesia
4 allalaadimist
Vektor-Joone võrrand-Analüütiline geomeetria
36
pdf

Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria

arvutama kahe punkti vahelist kaugust, vektori pikkust ning kahe vektori vahelist nurka. Samuti tuletab õpilane sirge ja tasandi võrrandid ning kirjeldab sirge ja tasandi vastastikuseid asendeid, koostab sirge ja tasandi võrrandeid, määrab võrranditega antud kahe sirge ja tasandi, kahe tasandi vastastikuse asendi ning arvutab nurga nende vahel. Õpilane kasutab neid teadmisi geomeetrilise ja füüsikalise sisuga ülesannete lahendamisel. Enne ruumigeomeetria juurde asumist tuleb kindlasti tuletada meelde 10. klassi viimases kursuses õpitu ning natuke korrata ka tasandigeomeetriat (kolmnurk, ringjoon, puutuja jne). Kohe alguses tuleb aga märkida, et selle teema käsitlemisel on suureks abiks Jane Albre koostatud dünaamilised slaidid, mida on kõigil võimalik kasutada. Leiate need matemaatikaõpetajate virtuaalse võrgustiku kodulehelt, lisaks tasub vaadata ka Koolielus olevaid materjale

Matemaatika → Matemaatika
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun