tähendab seda, et ühe kuupmeetri vee mass on 1000 kilogrammi. aine tihedus (kg / m 3 ) enamus kivimeid 2 500 - 3 000 raud 7 800 elavhõbe 13 600 kuld 19 500 Kui tegu on mittehomogeense keskkonnaga, s.t. keskkonna tihedus pole igas punktis ühesugune, siis tiheduse arvutamiseks mingis keskkonna punktis toimitakse järgmiselt. Kujundatakse selle punkti ümber ruumielement V ja määratakse selles sisalduva aine mass m . Seejärel arvutatakse nende kahe suuruse jagatis m / V ja lastakse ruumielemendil V tõmbuda vaadeldava punkti ümber lõpmata väikeseks kokku. Jagatis m / V läheneb siis mingile kindlale piirväärtusele, mida nimetataksegi aine tiheduseks vaadeldavas ruumipunktis: lim m dm = = . (3.2) V 0 V dV 3.2 Jõu mõiste
Aine tiheduseks nimetatakse tema massi ja ruumala jagatist : p=m/v Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta. Vee tihedus on seega 1000 kg/ m3, mis tähedab seda, et ühe kuupmeetri vee mass on 1000 kilogrammi. 5 Kui tegu on mittehomogeense keskkonnaga, see tähendab keskonna tihedus pole igas punktis ühesugune, siis tiheduse arvutamiseks mingis keskkonna punktis toimitakse järgmiselt. Kujundatakse selle punkti ümber ruumielement V ja määratakse selles sisalduva aine mass m. Seejärel arvutatakse nende kahe suuruse jagatus m/V ja lastakse ruumielemendil V tõmbuda vaadeldava punkti ümber lõpmata väikeseks kokku. Jagatis m/V läheneb siis mingile kindlale piirväärtusele, mida nimetataksegi aine tiheduseks vaadeldavas ruumipunktis. 6 3.NEWTONI TEINE SEADUS Jõuks nimetatake ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub vaadeldava keha kiirus.
Mõlemal juhul püüab väli asetada dipoolimomente korrapäraselt, väljasihiliseks. Soojusliikumine omakorda püüab korrapära ära kaotada. Polarisatsioon on seda tugevam, mida tugevam on väline väli . Tugevam väli suudab dipoole korrapäraselt asetada, s.t soojuslikule liikumisele ebakorrapärale- vastu seista. Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga seda nim dielektriku polarisatsioonivektoriks ehk polarisatsiooniks. Antud kohas aines võetakse ruumielement V ning summeritakse seal asuvate molekulide dipoolmomendid . Tulemus jagatakse ruumielemendi suurusega, s.t leitakse nimetatud kohas ruumiühiku dipoolmoment. Keha pindadele tekkinud kompenseerimata laengud kannavad polarisatsioonilaengute nime. 9. Elektrinihke vektor D. Elektrilise induktsiooni vektor. Gaussi teoreem vaakumis: Dielektrikus: Uus kuju, kuid läbi sama kinnise pinna Sissejäävatest vabadest laengutest sõltuv vektori D voog läbi kinnise pinna.
Valik: • Asjakohane valik • Materjali liiasus - materjali olgu rohkem kui vaja • Piisav valik • Volitatud vaataja Grammatika: • Struktuuri reeglite kogum • Määrab kompositsionaalsus Morfoloogia ehk vormiõpetus - kujuõpetus Süntaks ehk lauseõpetus - montaažiteooria Foneetika - valgusteooria Semantika - representatsioon Pildi elementaaromadused: • Kaadrik ehk frame - teles vahendub 25x sec (ajaelement) • Piksel - moodustavad terviku (ruumielement) Visuaalsed üksused: • Plaan - terviklik ülesvõte • Episood - mingi arv plaane, eesmärgiks sõnumi väljendamine • Moodustub sündmus: elementaarne, unikaalne. Enamasti jätkuv Plaanide tüübid: • Superüldplaan - miljöö esmatähtis (maastik), inimene on sekundaarne • Üldplaan - inimene ja miljöö: nii palju kui ära mahub. Mõlemad on võrdsed • Poolüldplaan - nn põlveplaan (ameerika plaan) • Keskplaan - näeme nii käsi kui nägu
annaabi.ee 
