aeglasemalt Mass sõltub liikumiskiirusest Mass kasvab valguse kiirusele lähenemisel lõpmatuks, mistõttu ei saa ükski aineline keha liikuda valguskiirusel Mustad augud Koosneb ülitihedalt kokkusurutud ainest, sp ka nii tugev külgetõmbejõud Kujuta ette päikesest 10x suuremat tähte, mis on surutud kerasse, mille diameeter on New York On uskumusi, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise ruumidimensiooni. Thorni diagramm sellest, kuidas must auk moonutab valgust Must auk Must auk on üldjuhul pöörlev objekt Must auk tekib siis, kui väga suure tähe tuumkütus on lõppenud. Tähe sisemine rõhk on häiritud, ning täht vajub omaenese raskuse all kokku Kasutatud kirjandus “Retk füüsikasse”, Hans Backe, 1979 http://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/4/4_7.html “Füüsika 12. klassile”, Ain Ainsaar, 1996 http://www.miksike
kuidas tohutu hulga osakeste energia kõverdab Universumit või moodustab sellise suletud oleku nagu must auk. Selleks otstarveks on vaja supergravitatsiooni, mis pole oma omaduselt midagi muud kui Einsteini kõvera aegruumi teooria mõne lisandusega. Stringiteooria ajalugu 1921. aasta Kaluza-Kleini teooria Kõikehõlmavas teoorias saab elektromagnetismi tuletada gravitatsioonist juhul kui on olemas neli ruumidimensiooni kolme asemel ja see neljas on kõverdunud pisikeseks ringiks. Kaluza ja Klein tegid selle avastuse kumbki iseseisvalt. 1970. aasta Stringiteooria sünd Kolm osakeste teoreetikut avastavad iseseisvalt, et 1968. aastal välja arendatud kaksikteooriad, mida kasutati osakeste spektri kirjeldamiseks kirjeldavad ka võnkuvate stringide kvantmehaanikat. See märgib stringiteooria ametlikku sündi. 1971. aasta Supersümmeetria
Kontrollipiir: minust sõltuva ja sõltumatu maailm Identifikatsioonipiir: keskkond, millega samastun Igaüks ehitab oma Mina ümbritsevasse sotsiaalsesse ja füüsilisse maailma! Keskkondliku Mina piiride muutumine ajaloos Kokkuvõte Inimsuhteid saab kirjeldada ja analüüsida ka nende ruumilise korralduse vaatepunktist Ruumilised mõõdikud: distantsid, personaalne ruum, orinetatsioon territoriaalsus, privaatsus Ruumidimensiooni eelised: teadvustamata käitumine, aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930) 12. Suhtlemine I Suhtlemine Info liikumine inimeste vahel: allikas teade kanal vastuvõtja Mis kannab infot: märk ja tähendus Kanalid: verbaalne ja mitteverbaalne, vahetu ja vahendatud, personaliseeritud ja anonüümne
Võttes kriteeriumiks taju piire mitu Privaatsuspiir: avatud ja suletud Mina Kontrollipiir: minust sõltuva ja sõltumatu maailm Identifikatsioonipiir: keskkond, millega samastun Igaüks ehitab oma Mina ümbritsevasse sotsiaalsesse ja füüsilisse maailma! Keskkondliku Mina piiride muutumine ajaloos KOKKUVÕTE Inimsuhteid saab kirjeldada ja analüüsida ka nende ruumilise korralduse vaatepunktist Ruumilised mõõdikud: distantsid, personaalne ruum, orinetatsioon territoriaalsus, privaatsus Ruumidimensiooni eelised: teadvustamata käitumine, aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930) 29 7. AGRESSIIVSUS JA PROSOTSIAALNE KÄITUMINE Probleem Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Käitumine, mille puhul TAHETAKSE teisele midagi halba teha.
• Kontrollipiir: minust sõltuva ja sõltumatu maailm • Identifikatsioonipiir: keskkond, millega samastun • Igaüks ehitab oma Mina ümbritsevasse sotsiaalsesse ja füüsilisse maailma! • Keskkondliku Mina piiride muutumine ajaloos Kokkuvõte • Inimsuhteid saab kirjeldada ja analüüsida ka nende ruumilise korralduse vaatepunktist • Ruumilised mõõdikud: distantsid, personaalne ruum, orinetatsioon territoriaalsus, privaatsus • Ruumidimensiooni eelised: teadvustamata käitumine, aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda • E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930) Robert Sommer Irwin Altman 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted Grupp/rühm • Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt.