135 136 135.7 5875 2454.8 2393.3 136 245.5 245 245.3 298.6 410.5 727.4 245.5 104 Ekstruuder polüstüroo 104.1 103.7 69.4 55.1 1259.5 103.1 10.6 10 10.5 76.2 104.4 729.9 10.8 70.3 70 70.1 801.2 1377.8 581.5 69.9 43.3 43.8 43.7 189.56 1563.1 121.3 44 19.5 21 20.3 294 291.1 1010 20.5 Column K Katsetatav Proovikeha mass (g) Ruumaala Tihedus Poorsus % materjal Õhus Vees cm^3 kg/m^3 93.7 58.4 35.3 2654 1.0% 103.02 64 39 2642 1.4% 71.31 44.4 26.9 2651 1.1% 63.8 39.6 24.2 2636 1.6%
kivimkeskkonda mõjutavast inimtegevusest. Levib laamade äärealadel, laamade vahevöösse sukeldumise vööndeis, kuuma täpi ja mandririfi piirkondades. 12. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. (keha- ehk ruumilained, pikilained e P- lained, ristilained e S-lained, pinnalained) Keha- e. ruumilained- liiguvad keha sees 1. Pikilained e. P-lained- liiguvad kiiremini, aine liigub horisontaalselt, ruumaala suureneb liikumisel, 6-7 km/h 2. Ristlained e. S-lained- liiguvad aeglasemalt, laine liigub aine liikumissuunaga risti, 1-4 km/h Pinnalained- liiguvad mööda maapinda või merepõhja, tekitavad purustusi 1. Rayleight lained- maapind lainetab vertikaalselt 2. Love lained- maapind lainetab horisontaalselt ÕPIK LK 39 JOONISED 13. Kuidas toimub maavärinate registreerimine? Maavärina tugevuse mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala järgi.
185,5 312 44 102,5 141,5 19,5 26 Klaasvill 101,5 101,7 140,5 141 21 20,3 294 291,1 1010 101 141 20,5 Tabel 5-2 Ebakorrapärase keha ruumala ja massi määramine Proovikeha mass Katsetatav Ruumaala Tihedus Poorsus Prk nr (g) materjal % Õhus Vees cm^3 kg/m^3 1 93,7 58,4 35,3 2654 1,0% 2 103,02 64 39 2642 1,4% 3 71,31 44,4 26,9 2651 1,1%
Fenoolfftaleiini molekul on värrvitu. Pm-liiselt on tal 4 esinemisvormi. Neist eesimene onn punane, kolmas rooosa. Seeg ga värvuse muutus tu tulebneb sttruktuuri muutusest. 63. Tiitrimiskõõverad tug geva happ pe tiitrimissel tugeva alusega. Tiitrimisk kõverate erinevaad piirkonn nad ja punk ktid. pH arrvutamine neis n piirkon ndades ja ppunktides. Tiitrimiiskõver on seos pH ja lisatud titraandi ruumaala vahel annab infott tiitrimise kohta ja aitab inndikaatori vaalikul. Stöhh hiomeetriappunkt määrataakse kas inddikaatoriga või v potentsiiomeetriliseelt. Eeldamme, et lahusee ruumala eii muutu ningg kontsenntratsioon = aktiivsus Vlahhus = Vhape = 50 ml chapee = 0,01 ct = 0,1 Kui titraanti ei ole liisatud arvuttakse = - log Vhape ·chape Vt ·ct
annaabi.ee 
