· tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, happening); · ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) · häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser) · lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidzei, VIP ~ vipp, UFO ~ ufo). Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising, meik, meil, ruulima, server, tiim). (Pedaja 2006:28) Uuemate laensõnade muganemist iseloomustab variatiivsus. Kõige sagedasem on nähtus, kus ühel sõnal esineb nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling, fännklaab ~ fan-club. Ühel sõnal võib olla ka mitmel eri kujul muganenud variante, nt beib ~ beibe ~ beibi, butiik ~ putiik, kaver ~ kover. Variantsus näitab, et sõna kas pole veel leidnud eesti keeles sobivat kuju või on see küll olemas, kuid ei ole piisavalt tuntud
Grammatilis-semantilised tunnused: - pauside täitmine – nt häälitsused „ee,“ „mm.“ - sõnade valik - avaldub slängis, ilukõnesuse elementides. - kõnekultuur – keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. - väljendusrikkus – intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust. Kategoriaalsed tunnused: - vanuselised – erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid, nt „ärikas,“ ruulima.“ Teiseks võib siia tinglikult tuua ka objektiivselt, keeleuuenduste teel keelde tekkivad uued sõnad, mis asendavad vanu, kaduvaid. - Sotsiaalsed – kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvus (elukutse, päritolu, haridustase). Need tunnused ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, võõrsõnade tundmises. Sotsiaalsete tunnuste hulka kuuluvad ka sotsiaalsed dialektid: erikeeled, žargoon (rühmitise keel) ja argoo (rühmitise erikeel,
• tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, bappening); • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster); • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser); • lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP – vipp, UFO ~ ufo). Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising, meik, meil, ruulima, server, tiim). Artikli aluseks olevate laensõnade häälikkuju on muganenud peamiselt kahel viisil: a) eestikeelne kuju vastab lähtekeele kirjapildile (40%, nt muffin, tabloid) või b) hääldusviisile (60%, nt displei, diiler, friik, haip). Üldiselt võtab eesti k laene vastu häälduskujul. Tihti võivad sellise mugandamisega tekkida sõnad, mis ei arvesta eesti k fonotaktika reeglitega ja mille puhul oleks parem kasutada pigem tsitaadilist varianti kui mugandit. Uuemate laensõnade
annaabi.ee 
