erinevaid värvitoone. Talluse kuju järgi eristatakse niitjaid-, koorik-, leht- ja põõsassamblikke. Samblike paljunemine: Ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükkidega. Samblike kasutus: Ravimid, antibiootikumid, loomasööt, toit, parfümeeriatööstuses, värvained, lihhonomeetria. Lihhenoindikatsioon: Põhimõtted (erinevad samblikuliigid on saaste ja keskkonnamuutuste osas erineva tundlikkusega, nende järgi määratakse metsade seisundit). Meetodid (kaardi ruudustamine ja liikide koosseisu märkimine igale ruudule). Indikaatorliigid (usnea hirta, pertusaria amara, parmelia sulcata jne). Soontaimed (kõrgemad taimed): Juured, vars, lehed, hästieristunud koed, sugulise paljunemise elundid paljurakulised ja nende järgi jaotatakse kõrgemad taimed arhegoniaadi ja õistaimedeks. Sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Juhtkimbud vee ja toidu transpordiks. Ainuraksed loomad ehk algloomad: Varem loomadeks peetud ainuraksed loomad
Värviallikad – looduslikud värvained loomsetele materjalidele; 5) Lihhenomeetria; 6) Lihhenoindikatsioon. Edasi netist, sest seda raamatus ei ole! Lihhenoindikatsioon: 1) Põhimõtted – erinevad samblikuliigid on õhusaastatuse, metsade püsivuse jms tunnuse suhtes erineva tundlikkusega, seega on viimaste astet võimalik määrata samblike liigilise kooseisu abil. 2) Meetodid – nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid – Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 49. Kõrgemad taimed. Soontaimed. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks – juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n)
tooraine lõhnakinnistajatena; 4) Värviallikad looduslikud värvained loomsetele materjalidele; 5) Lihhenomeetria; 6) Lihhenoindikatsioon. Edasi netist, sest seda raamatus ei ole! Lihhenoindikatsioon: 1) Põhimõtted erinevad samblikuliigid on õhusaastatuse, metsade püsivuse jms tunnuse suhtes erineva tundlikkusega, seega on viimaste astet võimalik määrata samblike liigilise kooseisu abil. 2) Meetodid nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 26. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid
tooraine lõhnakinnistajatena; 4) Värviallikad looduslikud värvained loomsetele materjalidele; 5) Lihhenomeetria; 6) Lihhenoindikatsioon. Edasi netist, sest seda raamatus ei ole! Lihhenoindikatsioon: 1) Põhimõtted erinevad samblikuliigid on õhusaastatuse, metsade püsivuse jms tunnuse suhtes erineva tundlikkusega, seega on viimaste astet võimalik määrata samblike liigilise kooseisu abil. 2) Meetodid nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 26. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid
annaabi.ee 
