interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istudes saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärasne akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Selles teoses oli kasutatud balletikleitidena pikemat ,üle põlve ulatuvat romantilist balletikleiti.Sotlaste rahvariided olid meeldejäänuimad.Klassikalised soti rahvariided,ruudulisest materjalist.Madge(nõia) kostüüm oli talutüdrukulik ,mõne ruudulise riidejupiga. Lavakujundus Lavakujundus koosnes põhiliselt kahest osast:üks oli tume ja sünge mets ja teine tume siseruum gooti stiilis akendega.Vahepeal oli laval ka nõidade katel ja Jamesi tugitool. Muusika iseloomustus Muusika oli orkestri poolt,vahepeal sooloartistidega.Muusika oli kerge,romantiline,hõljuv,meloodiline.Samas oli hetki,kus muusika oli raskepärane,raske ja depressiivsem
erinevalt. Mehed kui liikuvam osa külarahvast (eriti pärast talurahvale liikumisvabaduse andmist) võtsid linnamoe omaks juba sajandi keskel. Enam traditsioonidega seotud naiste rõivas tegi taandumisjärgus läbi veel mitmeid üleminekuvorme. 19. sajandi keskpaiku asendusid pikitriibulised seelikud kohati põiktriibuliste ja ruudulistega, 1860.-1870. aastail kandsid paljud Põhja-Eesti talunaised põiktriibulisest või ruudulisest riidest kleiti - kaapotkleiti, mis oli juba linnamoele lähedane rõivaese. Tööriided Töörõivaste puhul on esikohal praktiline funktsioon, s.o vastupidavus ja mugavus. Kõik terviklikku rõivakomplekti kuuluvad esemed ei olnud tööl kohustuslikud - eesti naiste igapäevaseks töörõivaks suvisel ajal oli vaid särk sellele köidetud vöö ja põllega. Peamiselt erinesid tööl kantud riided piduriietest materjali ja kaunistuste poolest
andestust ning tulistas kirikuukse pihta. Ja juba ta tundiski, kuidas kusagil kõhust tõusis jupp- jupilt kõrgemale püssilaskmisega kättevõidetud vägi ja võim. Püssilask oli muutnud ta kõikvõimsaks, nüüd oli tal vägevust teha, mida hing ihkas, ja mitte ükski surelik ega tontki ei saanud teda takistada.“ (lk. 198), kuid oli ka peremehe kaitsjaid „Nüüd alles hakkas imeasju juhtuma, Ruudulisest kotist kargas välja terve trobikond pisikesi musti mehikesi, kõigil tublid kaikad käes. Ja kõik need mehed sööstsid nagu sääseparv Õuna Endli kallale, nüpeldasid teda nagu vana kartulikotti, endal hallid habemed lehvimas. Nad kolkisid teda seni, kuni Endal vajus pikali vereloiku, ja jooksid veel siiski mööda lamaja turja ning muudkui andsid valu.“ (lk.191). Mõnel külaelanikul polnud veel kratti, kes aitab varandust kokku tassida. Kratti tehti tavaliselt
annaabi.ee 
