Tulemused kanda tabelisse 2. Kui mõnel tööpiirkonnal on lisaks olemas ka kohtvalgustused, võib ka need sisse lülitada ning siis mõõta. 2. Leida kõige nõrgemini ning tugevamini valgustatud töökoht, märkida tabeli 2 juurde need punktid. Edaspidised detailsed mõõtmised toimuvad just nendes kahes tööpiirkonnas. 3. Valida nende kahe töökoha tööpiirkonnas vajalik arv mõõtepunkte selleks tuleb tööpiirkond jagada ühesugusteks võimalikult ruudukujulisteks osadeks, mille arv valitakse olenevalt tööpiirkonna suurusest ja valgustustiheduse ühtlusest, tavaliselt on see 4...20 punkti. a b Joonis 1. Tööruumi valgustustiheduse mõõtepunktide paigutuse näide (b = 7 m, a = 4 m) 4. Mõõta valgustihedus E igas punktis ja kanda tulemused tabelisse 3. 5
Varakristlaste esimesteks kogunemiskohtadeks olid maa-alused matusepaigad, katakombid. Need olid umbes 20…25 m sügavusel asuvad kitsad ligikaudu 1 meetri laiused maa-alused käigud, mille mõlemal pool seintes oli 2…3 üksteise peal asuvat seinatühemikku kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Mõningase vahemaa tagant laienesid käigud ühele perekonnale kuuluvateks ruudukujulisteks hauakambriteks, mille seinad ja lagi olid kaetud freskodega. Tihti raiuti hauakambri lagi välja selliselt, et see meenutas ristvõlvi. Ajastu ehitusmälestisi: St Stefanose katakomb, 2. saj Püha Domitilla katatakomb, 2. saj Püha Peetri basiilika Roomas, 4. saj Sta Sabina basiilika Roomas, 4. saj Sta Constanza mausoleum Roomas, 4. saj Sta Maria Maggiore basiilika Roomas, 4. saj
konflikti võimudega. Kuna kristlasi hakati taga kiusama, siis ei saanud nad koguneda avalikult. Nõnda said varakristlaste esimesteks kogunemiskohtadeks nende maa-alused matusepaigad, katakombid. Need olid umbes 20-25 m sügavusel asuvad kitsad ligikaudu ühe meetri laiused maa-alused käigud, mille mõlemal pool seintes olid 2-3 kordsed seinatühemikud kristlaste põrmude jaoks, mis olid suletud kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Teatud vahemaa tagant laienesid käigud ruudukujulisteks ühele perekonnale kuuluvateks hauakambriteks. Neis hauakambrites korraldati surnute mälestusmissasid ning varakristlaste ühiseid lihtsaid söömaaegu e. agaape. Katakombid olid ehitatud kindlas järjekorras: kõigepealt raiuti tuffi trepiastmed, mis viisid teatava sügavuseni, seejärel uuristati käigud ja hauakambrid, Õhku või/ja valgust tuli nendesse laes olevate ümmarguste või nelinurksete avade kaudu, seinad ja lagi olid kaetud freskodega. Tihti raiuti hauakambri lagi