Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ruudukesed" - 6 õppematerjali

Keemia kontrolltöö nr 1 10kl
2
docx

Keemia kontrolltöö nr.1 10kl

Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed · mittemolekulaarne aine ­ osakeste vahel tugevad keemilised sidemed. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, kõvad 1. Millistes rühmades paiknevad s, p,d elemendid · s ­ IA; IIA elektronid + H ja He · p ­ IIIA-VIIIA elektronid · d ­ B-rühm 2. Aatomi /iooni koostamine · Elektronskeem P+15|2)8)5) · Elektronvalem 1s2s2p3s3p · Ruutskeem ­ ruudukesed nooltega · väliskihi ruutskeem (elektronipaarid ja paardumata elektronid väliskihil) 3. Elemendi aatomis elektronkihtide väliskihi elektronide, prootonite ja neutronite arvu leidmine. 4. A-rühma elemendi maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine ja tüüpühendite (oksiidid, vesinikühendid) valemite koostamine. 5. A-rühmade elementide omaduste (metallilisus/ mittemetallilisus, aatomiraadius, väliskihi elektronide arv,

Keemia → Keemia
135 allalaadimist
Arvutiprotsessor kui närvisüsteem
10
docx

Arvutiprotsessor kui närvisüsteem

nn. CODE ja DATA. Protsessori mälupesa ehk register näeb välja sellinesena: 1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu Ilmselt on protsessori töö vägagi seotud teiste arvuti komponentidega: emaplaadi ja seal asuva mälu ja videokaardiga. Siiski, vaatleme kuidas suhtuvad ja teevad koos tööd protsessor ja mälu. Mälu võib kujutada ette suure maatriksina (tabelina), kus ruudukesed ehk mälupesad on nummerdatud. Iga pesa mahutab infot 1 B ehk 8 bitti. Probleem on selles kuidas liigutatakse infot neist pesadest protsessori registritesse tehete sooritamiseks ja vastupidi. Siin puutume kokku protsessorite mõnede oluliste omadustega millest sõltub protsessori jõudlus - andmekanali ja aadresskanali laiused. Andmevahetuse kiirus sõltub sellest kui lai kanal ühendab protsessorit mäluga - see on andmekanal. Esimestel protsessoritel oli see laiusega 1 B. St

Informaatika → Informaatika
6 allalaadimist
Kunsti ajaloo suulise eksami konspekt
20
doc

Kunsti ajaloo suulise eksami konspekt

Printsess Terasarhitektuur Inglalsed loovad terasarhitektuuri J.Praxton, Kristallpalee - pavilion Eiffeli torn - pidavat maha võtma pärast maailma näitust (Ruhnu tuletorn - Eiffeli loodud) Juugend võtab terasarhitektuuri omaks Metroo sissepääs Charles Rennie Machintosh Glasgow kunstikool - uksed jätavad juugendliku mulje, tuleb vaadata suuri aknaid, funktsionalism, terasarhitektuur Arhitekt projekteerib ka sisekujunduse - Jätkub funktsionalismis Jaapani mõju mööblis - väikesed ruudukesed, lihtsakoelisus J.Sullivan & F.L.Wright Wainright Building - Juugend peaks olema oma hiilgeajas, mõistlik ülesehitus(all kauplused, siis bürood, siis elukorterid). XX sajandi arhitektuur Tekivad esimesed moodsa kunsti koolid - Saksamaa, Venemaa, Holland Funktsionalism Walter Gropius Bauhausi hoone Dessaus 1926 - Vastandub juugendile, kandiline, esimese maailmasõja mõju, kuidas kiiremini ja säästlikumalt ehitada

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
24 allalaadimist
ÜLESANNE IV KANN
80
pdf

ÜLESANNE IV KANN

F K M E L D A Ringjoon (punane) läbi punkti H, mis puudutab sirget g ja suurt ringjoont, arvuti leiab keskpunkti K ja raadiuse KM. (Ruudukesed – puutujate valikupunktid) Joont, mille otsas asuvad 16 mm pikkused suured nooled, võib ehitada antud 20 mm kaugusele abijoonest BC käsuga OFFSET: O↵ (käsu OFFSET lühiväljakutse) Selgitused: Current settings: – kasutatav seadistus Erase source = No – algse joone kustutamine – EI Layer = Source – kiht kuhu paigutatakse rööpne kujund – algse kujundi oma OFFSETGAPTYPE = 0 – röötse kujundi joonestamist juhtiv põhimuutuja väärtus

Insenerigraafika → Autocad
8 allalaadimist
Arvutigraafika I TIHEND
184
pdf

Arvutigraafika I TIHEND

A – kärpimisjoonena on kasutatud ellipsit e, millest allpool kärpimisjoont k olev osa n on kärbitud; B – ellipsit e on vaja kasutada kärpimisjoonena joonte m ja s kärpimiseks; C – kuna põhimuutuja EDGEMODE=1, siis toimub kärpimine nii, hagu oleks ellips terviklik, seega on kärpimisjoonteks nüüd ellipsi allesjäänud osa e ja tema “mõtteline osa” n (ruudukesed – objektivalik “punkt joonel”) Eukleidese geomeetriast on meil viiendast klassist uduselt meelde jäänud, et “ ... igal teoreemil on oma pöörd-teoreem...” ja see tõsiasi kehtib ka arvutijoonestamise kohta. Käsule TRIM vastupidist toimet omavad käsud EXTEND [EX] ja LENGTHEN. Neist esimene töötab samuti piirjoontega, kuna teine muude vahenditega. * * * Ülesanne 2 Tihend

Inimeseõpetus → Inimese füsioloogia
11 allalaadimist
AutoCad I
53
doc

AutoCad I

kasutades (viisil BOX ­ vt. ülalpool). Mõned modifitseerimiskäsud eelvalikut ei aktsepteeri. Eelvalikuga on tihedalt seotud selline mõiste nagu "käepide" (grip). Käsu `DDGRIPS (tegelikult sama vahekaart, mis käsul `DDSELECT ­ vt. eelmine lk.) abil ilmutatakse dialoogaken, mille märkeruudu Enable Grips abil saab "käepidemete" kasutamist lubada või keelata (vaikimisi lubatud). Tulemus salvestatakse süsteemimuutuja `GRIPS väärtusena. "Käepidemeteks" on väikesed ruudukesed, millest hiirega kinni haarates saab objekte modi- fitseerida, ilma et oleks vajadust ühtki käsku menüüdest või ikoonidelt käivitada. Erinevat 30 tüüpi objektidel on need "käepidemed" erinevates kohtades ja neid on erineval arvul. Näiteks sirglõigul (LINE) on neid kolm (kaks otspunkti ja keskpunkt), ringjoonel (CIRCLE) aga viis (keskpunkt ja neli kvadrantpunkti). Haarates hiirega sirglõigu või ringjoone keskpunktist,

Insenerigraafika → Autocad
331 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun