(avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust hapupiima liiter piimaliiter linnarahva hulk rahvahulk keeduvorsti viil vorstiviil 2.põhisõna on lahutatav............ Hiiu saar Pärnu laht Balti meri vastu ruttama (ruttan vastu) peal olema (oli peal) .......... või ei ole. Hiiumaa Pärnumaa Läänemeri vastunäidustama (vastunäidustan) 3. oluline on põhisõna liik määrsõna + tegusõna .....+ nimisõna kõrvale panema kõrvalepanija kõrvale panema kõrvalepanemine ... sõltumine kaastekstist lahku : iga majandi juht (majandi) kortsunud särgi käis (särgi) kunstipärased naiste käekotid ( kotid) kokku : iga majandijuht (juht) kortsunud särgikäis (käis) kunstipä.
) Kutsuma kutsuda (kutsun, kutsusin, kutsunud) Jääma jääda (jään, jäin,jäänud) - Õppima õppida (õpin, õppisin, õppinud) Õpetama õpetada (õpetan, õpetasin, õpetanud) 2. Liikumine. Minema-minna (lähen, läksin, läinud) Tulema-tulla (tulen, tulin, tulnud) Jooksma joosta (jooksen, jooksin, jooksnud) Sõitma sõida (sõidan, sõitsin, sõitnud) Ruttma- ruttata ( ruttan, ruttasin, rutanud) 3. pidama , Pidama- pidada (pean,pidasin,pidanud) Ma pean minema. Ta peab ütlema Peab õppima. . 4. . Nõus olema . Valmis olema. .
Novellett Ma ärkan, nagu alati, selgi hommikul äratuskelle valju pinisemise peale. Kiire käeliigutusega panen helina kinni ning sunnin ennast voodist tõusma ning ruttan rätikut võttes vannituppa. Vannitoas lukustan vaikselt ukse, võtan riidest lahti ning panen jääkülma vee käima. Külm vesi mõjub mulle hästi ning paneb mind elusalt tundma. Dusi alt väljudes heidan kiire pilgu peeglisse. Mulle vaatab vastu väsinud ilmega inimene. Kiiresti muudan enda ilmet ning mul õnnestub näole manada pisut võlts, kuid siiski veenev naeratus. Panen ennast kiiresti riidesse ning suundun kööki, mis on inimtühi.
3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV rada: raja (d->j) -> LV kõndida: kõnnin (d->n) -> LV NB! Hääliku pikkuse muutumist ei loeta laadivahelduseks (õppida: õpin = VV) 4.Kui sõna ei ole LV, siis määran sõnavormide välted lamp III lambi II VV rutata II ruttan III VV kass III kassi II VV mängida III mängin II VV tõke II tõkke III VV vaadata II vaatan III VV kaunis II kauni III VV laulda III laulan II VV 5.Sõnad, mille sisehäälikutes ei ole toimunud sulghääliku või s-i muutumist või kadu, on ASTMEVAHELDUSETA. III III III II II II I I I [aast]a : [aast]a : [aast]at; t[ubl]i : t[ubl]i : t[ubl]it; [il]u : [il]u : [il]u;
Kuulen mobiili helisemist. Otsin jope taskust mobiili. ,,Hallo?" Vastust ei tule. ,,Kes on?" küsin juba vihasemalt. ,,Volli olen. Kuule, sa minu poole viitsid tulla?" Vastan: ,,Mis seal?" Volli: ,, Ei no niisama." Mina: ,,No olgu, olen varsti seal." Panen kõne ära ja viskan mobiili diivanile. Söön võileivad lõpuni, pistan mobiili püksitaskusse ja lähen esikusse. Tõmban jope selga, kuid siis meenub, et mul pole särki seljas. Lähen otsin sahtlist mingi särgi, panen selle selga ja ruttan korterist välja. Sõidan liftiga alla. Mingid venelased on jälle seinad täis sodinud. Kuradi tatid. Lähen parklasse autot otsima. Vajutan võtmetel nuppu ning leian auto tagatulede vilkumise järgi üles. Istun autosse. Külm on. Panen auto tööle ja keeran soojenduse põhja. Annan paar korda gaasi. No on mõnus hääl. Lükkan plaadi raadiosse ning keeran heli kõvemaks. Head kõlarid mul ikka. Bass on muhe. Annan veel paar korda enne tagurdamist gaasi ja manööverdan välja
"Ma pole endale kunagi meeldinud. Ma ei salli end kui kirjanikku... Ma armastan, näete, seda vett, puid, taevast, ma elan loodusele kaasa, ta äratab minus kirge, vastupandamatut tungi kirjutada. Ent ma pole ainult loodusekirjeldaja, ma olen ka kodanik, ma armastan kodumaad, rahvast, ma tunnen, et kui olen kirjanik, siis olen ma kohustatud kõnelema rahvast, tema kannatustest, tema tulevikust, kõnelema teadusest, inimõigustest jne, jne. ja ma kõnelengi kõigest, ruttan, mind kiirustatakse igalt poolt, kurjustatakse, ma visklen siia-sinna nagu rebane koerte küüsis, näen, et elu ja teadus lähevad üha edasi ja edasi, mina aga jään üha rohkem ja rohkem maha, nagu rongile hilistunud talumees, ja tunnen lõppude lõpuks, et oskangi ainult maastikku kujutada, kõiges muus aga olen võlts, luuüdini võlts." Me tunneme Trigorini tegelaskujus ära palju Tsehhovile omast. Ka Tsehhov hindas oma loomingut: "kena, andekas", samamoodi hindab seda Trigorini
annaabi.ee 
