· 1938 ,,Sügis" · 1945 ,,Jüri Pügal" · Tootsi-lood on realistlikku laadi. · Veel enam pälvisid tähelepanu kentsakad juhtumused sest omapärasest koolist ja nende vahele põimitud nukrutsevad meeleolud. · Romantilis-realistlikku näidendit- Tema kolmevaatuseline draama ,,L a u l õnnest" (1913) · Vestelaadilised jutustused ,,Tootsi pulm" ja ,,Äripäev" kannavad eelkõige süvenematuse ja ruttamise pitserit, mis nende kunstilist väärtust suuresti kahandab. · Võib eksimatult väita, et Tootsi-lugude kunstiküpsema osa moodustavad need teosed, mis sisaldavad rohkem tõsielulisi elemente ja reaalseid inimtüüpe. TEKSTINÄITED: ,,KEVADE" (1912 1913) ..."....Aga ole täismees ja pea oma sõna. Ja siis veel midagi: katsu paremini õppida. Kui sa just nii palju ei saa, kui üles on antud, pole viga. Ega ma sind selle eest ei karista.
järel ilmusid temalt: ,,Suvi" (I 1918, II 1919), ,,Tootsi pulm" (1921) ja ,,Äripäev" (1924). Nimetatud teoseis esinevad küll samad tegelased, kuid neid pole kujutatud säärase plastilisusega kui ,,Kevadeis". Samuti ei anna kõnesolevad jutud tunnistust sellest ladusast jutustamisoskusest, sundimatust huumorist ega leebest nukrameelsusest, mis on omased Lutsu pildikestele koolipõlvest. Vestelaadilised jutustused ,,Tootsi pulm" ja ,,Äripäev" kannavad eelkõige süvenematuse ja ruttamise pitserit, mis nende kunstilist väärtust suuresti kahandab. Tootsi-lood, eriti ,,Kevade" I ja II, põhinevad kirjaniku isiklikel mälestusil Palamuse kihelkonnakoolist ja selle lähemast ümbrusest. Võib eksimatult väita, et Tootsi-lugude kunstiküpsema osa moodustavad need teosed, mis sisaldavad rohkem tõsielulisi elemente ja reaalseid inimtüüpe. Elulähedus ja kunstilähedus käivad siin käsikäes. Lutsu ,,Kevade" on eesti rahvaraamat selle sõna kõige otsesemas tähenduses
omavad ajakirjanikud. Ajakirjanik oli selgelt eristunud teistest elukutsetest nii oma töö iseloomu kui töötingimuste poolest. Ilmnes ajakirjaniku maailmavaate roll ajakirjanikuna töötamisel või tööta jäämisel. Toimetustöö oli muutunud intensiivseks tootmiseks: "Inimene, kes tänapäeval tuleb lehe toimetusse, satub nagu Abessiinia sõtta: kirjutusmasinad plagistavad nagu kuulipildujad, telefonid plärisevad, hüütakse käsklusi ja toimetuse personal askeldab kiiresti-kiiresti, ruttamise ärevus näol. Iga võõra tulek tundub siin segavana ja kui võõras üldse pääseb kellegi jutule, siis tundmusega, et aeg on raha." (ÕT 13.) Õitsituled tutvustas 1933 ka välismaa toimetusi: USAs on ajalehetoimetus nagu tööstushall seal toodetakse uudiseid ja arvamusi eraldi; Prantsusmaal töötavad jälle kõik peale tmt sekretäri väljaspool toimetuse ruume, seal oli rohkem ruumi poleemikale ja joonealusele materjalile; Saksamaal oli kindel töö- ja ruumijaotus ning
annaabi.ee 
