min.) (Töötab rakendada terve klass) - erinevate õppeviiside kasutamine (suulised, kirjalikud,...) 2. Õpetaja annab 2. Õpilased teevad - rutiinsuse vähendamine (erinevad ülesannete õpilastele harjutus harjutust 1. tüübid) 1: pange riided sobivasse kappi. - isetegevuse arendamine (kirjalikud ülesanned) Paaristöö. (5 min.) - õpetada õpilast teadlikult ja süvenemisega
Seda iseloomustab kõrge spetsialiseeritus, jäik liigendamine, väike kontrolliulatus, kõrge formaliseeritus, piiratud infovõrk (enamasti ülalt-alla kommunikatsioon), madalama astme töötajate väike osalus otsustamisel. Mehhanistlikus organisatsioonis loob töö spetsialiseerimine töökohad, mis on lihtsad, rutiinsed ja standardiseeritud.(Mehhanistlikku tüüpi organisatsiooni struktuurid on nagu säästlikud masinad, mis on hästi õlitatud reeglite, juhiste, rutiinsuse ja samalaadse kontrolliga. Kuigi tegelikkuses puhast mehhanistlikku organisatsiooni ei esine, on paljudes suurtes ettevõtetes ja riigiasutustes paljud või vähemalt mõni nendest mehhanistlikest karakteristikutest.) 32. Orgaaniline organisatsioon (organical organization)- on paindlikkus, mis lubab seda kiirelt muuta, vastavalt vajadustele. Orgaanilistes organisatsioonides on tööjaotus, aga inimeste töö ei ole standardiseeritud. Töötajad on
Seda iseloomustab kõrge spetsialiseeritus, jäik liigendamine, väike kontrolliulatus, kõrge formaliseeritus, piiratud infovõrk (enamasti ülalt-alla kommunikatsioon), madalama astme töötajate väike osalus otsustamisel. Mehhanistlikus organisatsioonis loob töö spetsialiseerimine töökohad, mis on lihtsad, rutiinsed ja standardiseeritud. (Mehhanistlikku tüüpi organisatsiooni struktuurid on nagu säästlikud masinad, mis on hästi õlitatud reeglite, juhiste, rutiinsuse ja samalaadse kontrolliga. Kuigi tegelikkuses puhast mehhanistlikku organisatsiooni ei esine, on paljudes suurtes ettevõtetes ja riigiasutustes paljud või vähemalt mõni nendest mehhanistlikest karakteristikutest.) 32. Orgaaniline organisatsioon( organic organization) - on paindlikkus, mis lubab seda kiirelt muuta, vastavalt vajadustele. Orgaanilistes organisatsioonides on tööjaotus, aga inimeste töö ei ole standardiseeritud
kuidagi algupärasest tekstist. Eestis ei ole tõlkekeelt veel korpuste baasil uuritud, kuid mujal maailmas leitu põhjal tundub, et tõlgitud tekstide keel erineb tõepoolest algupäraste tekstide keelest. Lisaks tõlkeuniversaalidele on tegeldud veel korduvate mustri- te uurimisega. Dorothy Kenny nimetabki üheks korpuslingvistika olulisimaks avastuseks seda, et meie suuline ja kirjalik kõne oma emakeeles on rutiinne ja etteaimatav (Kenny 1998). Rutiinsuse ja originaalsuse vaatnurgast on Kenny saksa ja inglise tõlkekorpuste põhjal uurinud ka loovust ja normaliseerimist tõlkimisel (Kenny 2001). Sonja Tirkkonen-Condit on uurinud selliseid sihtkeele üksusi, millel puudub lähtekeeles vormiliselt sarnane vaste ning tema hüpotees on, et tõlketekstis esineb selliseid üksusi vähem (2002). Ka Gideon Toury kirjeldab, et tõlkimisel on kalduvus kasutada sihtkeeles väljendeid, mis