Milleks pingutada? Paistis, et nõnda mõtles Oru Pearu, kes tööd rügada ega alati heaga katsuda ei viitsinud. Oma kavalate võtetega teenitud jõukus teda ülima meelerahuni ei viinud, kontrastiks igavale argielule meeldis talle eelkõige Andresega rehnutti pidada ning konfliktidest võitjana väljudes külameeste austust nautida. Pearu vimkad aga tirisid enda võrku peagi ka senini tõe ja õigusega alati ausalt võidelda püüdnud Andrese ning muutusid rutiinseteks kohtuskäimisteks ning igaveseks vaenuallikaks, mis mõlemale perekonnale vaid lõpuks muret tekitas. Andrese elu eesmärgiks ning suurimaks õnne väljundiks oli tema Vargamäe. Mehel olid suurejoonelised plaanid teha kehvast maast viljakandev korralik põllumaa ja rajada jõukas talu paljude järglastega. Andres lootis, et tema lapsed, kes Mäe talus üles kasvavad ning Vargamäele oma nooruse pühendavad, viivad ellu selle, mida ta ise oma eluajal ei suuda.
Ma arvan, et see soodustas tööd klassis, sest me ei kartnud esitada küsimusi ja käia konsultatsioonides, kus võiksime küsida nõuannet mitte ainult õpetava aine kohta. Nii et ma prooviksin näidata klassile, et muidugi on käitumise reeglid, aga nad ei pea mind pidama robotiks, kes ainult edastab teadmisi. 8. Negatiivne klass Kui esialgu kõik oli normis, siis uuesti vaataks, kuidas ma esitan informatsiooni, kas ülesannete tüübid sobivad õpilastele või on muutunud rutiinseteks ja igavateks. Et teada saada, mis neile oleks huvitav, ma paluks klass välja mõtlema ükskõik misssugulisi tüübi ülesandeid (muidugi seotud ainega). Pärast võiks organiseerida hääletust, missugune ülesanne neile meeldib rohkem (selle juures õpilased võiksid ,,kaitsta" oma ülesandeid, reklaamida ja tõestada, miks just nende ülesanne on parem). Kui õpilaste probleemid ei ole seotud minu ainega, siis prooviks luua positiivset õhkkonda, et
tegu on/ei ole altkäemaksu võtmine jne. Järeldus tuleneb loogiliselt (deduktiivselt) esimesest ja teisest eeldusest. Õigus- ja faktiküsimused otsustatakse eraldi ja, kui need on otsustatud, subsumeeritakse faktid esimesele eeldusele. Rutiini- ja juurdlusotsused Näide õigusnormi rakendamisest üksikjuhtumi puhul: politsei peatab auto, mille juht on süüdi kiirusepiirangu ületamises. Juhile määratakse trahv. Juhtum on osa liikluskontrolli argipäevast. Osasid otsuseid nimetatakse rutiinseteks kahel põhjusel 1) need korduvad nii sageli, et võib rääkida nende massilisest esinemisest 2) juhtumi struktuur. Fakt, mille üle tuleb otsustada (nt mootorsõiduki juhtimine teatud kiirusega) sisaldub vaieldamatult õigusnormis, mida peab täitma. Otsustaja on teadlik nii rakendatava õigusjuhendi kui ka juhtunud fakti detailidest. Otsus on sõna-sõnalt seaduse rakendamine. Rutiiniotsused on mehhaanilised, nende puhul ei ole võimalik kaaluda erinevaid lahendusvõimalusi
annaabi.ee 
