hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik. 4. Lisamaterjalide põhimõtteline valik Teraste käsikeevituselektrood koosneb vähese lisandisisaldusega madalsüsinik- või kõrglegeerterasest vardast ja elektroodkattest. Elektroodikatte koostise ja omaduste järgi liigitatakse kattega elektroode happeliseks (A), rutiilseks (R), tselluloosseteks (C), aluselisteks (B), paksrutiilseteks (RR), happelis-rutiilseteks (RA) ja aluselis-rutiilseteks (RB). Näiteks aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib süsinikteraste keevitamiseks. Käsikaarkeevituse vooluallika valikul peab jälgima, et vooluallikas annaks madala pingega (15-50 V) voolu ja voolutugevus oleks 15-500A. Samuti peab vooluallikal olema võimalik keevitusvoolu reguleerida. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis-
kaitsegaasi tüüpidest, keevitusvoolust ja keevituspingest. Räbutekitajatega täidetud täidistraadid moodustavad räbukatte, mis jahtumise ajal kaitseb täiendavalt keevismetalli. Räbu on kergesti eemaldatav. Metallpulbriga täidetud täidistraadid sisaldavad peamiselt metallpulbrisegu ja minimaalselt räbu moodustavaid koostisosi. See annab täidistraadile suurema tootlikuse. Täidistraadi tüübid Üldiselt: räbumoodustavad täidistraadid jagatakse tavaliselt rutiilseteks, mikrolegeeritud rutiilseteks ja aluselisteks. Peale selle on olemas räbuvabad, metallipulbriga täidetud traadid. Täidistraadid grupeeritakse kasutusomaduste järgi: Kiire täitmine (fast fill) muudab täidistraadi õmbluse setvavahemiku täitmise jaoks sobivaks võimalikult kiiresti, ilma eriliste nõudmisteta mehaanilistele omadustele; kasutatakse ainult hotisontaalasendis keevitamiseks. Võimalik kasutada suurt etteandekiirust ( näit õhukses plaadi keevitamine).
Elektroodide pikkus: 200, 300, 350, 450 mm. Keevituselektroodide omadused: - kaare süüdatavus ja taassüüdatavus, kaare stabiilsus, - vardametalli siirdemehhanism sulamisel - jämetilksiire, peentilksiire, - pritsmete tekkimine ja nende hulk, - räbu voolavus, eemaldatavus, - asendiomadused - keevismetalli voolavus, viskoossus, - õmbluse üleminek põhimetallile, õmbluse pinna tasasus. Elektroodikate koostise ja omaduste järgi liigitatakse kattega elektroode: - happelisteks (A), - rutiilseteks (R), - tselluloosseteks (C), - aluselisteks (B), - paksrutiilseteks (RR), - happelis-rutiilseteks (RA), - aluselis-rutiilseteks (RB). Happelise kattega e. happelised elektroodid (A) sisaldavad happelisi Mn, Si ja Fe oksiide ja ferromangaani (FeMn). Oksiidide lagunemisel eraldub hapnik, mis vähendab sula keevisvanni pindpinevust ja suurendab metalli voolavust. Väikese keevismetalli pindpinevuse tõttu esineb peentilksiire, millega kaasnevad
annaabi.ee 
