eestvedamisel. Rutherford avaldas ka mitmeid raamatud: "Radioaktiivsus" (1904), "Radioaktiivsed transformatsioonid" (1906), "Aine elektriline struktuur" (1926), "Elementide kunstlik transmutatsioon" (1933), "Uuem alkeemia" (1937). 1914. aastal löödi Rutherford rüütliks ning kaks aastat hiljem pärjati ta Hectori mälestusmedaliga. Silmapaistvamate aumärkide hulka kuulusid veel Rumfordi (1905), Matteucci (1913), Copley Medalid (1922) ja aastal Teenete Orden (1925). Samuti oli Rutherfordil audoktorikraad mitmetest tunnustatud ülikoolidest üle maailma, teiste hulgas Yale'i, Oxfordi, Cambridge'i, Melbourne'i, Glasgow', Liverpooli, Toronto ja Pennsylvania Ülikoolist. 1931. aastal sai ta Nelsoni esimese paruni tiitli. 4 Ernest Rutherford suri songa operatsiooni tagajärjel 19. oktoobril 1937. Briti tolleaegsete seaduste järgi nõudis paruni staatus, et teda opereeriks
Tuuma avastas Rutherford. Järjekorranumber näitab laenguarvu, elektronide arvu ning prootonite arvu tuumas. Mis on ja millal avastati elektron Elektron on elementaarosake, mis on avastatud 1897. Aastal Thomsoni poolt. Elektronid on negatiivse laenguga ning koos prootonite ja neutronitega moodustavad aatomeid. Elektronid moodustavad aatomituuma ümber elektropilve, kus kujutatatakse neid elektronkihtidena. Planetaarne aatomi mudel Rutherfordil oli planetaarne aatomimudel, mis sai alguse 1911. Aastal, kui sai alguse ka aatomituuma avastamine. Planetaarmudeli järgi sarnaneb aatom pisitillukese Päikesesüsteemiga. Planetaarse aatomimudeliga on mitmeid vastuolusid, nt elektronid peaksid kukkuma tuumale, aga ei kuku. Bohri postulaadid 1. Postulaat: Elektron saab liikuda aatomis kindlatel orbiitidel, siis ta ei kiirga ega neela energiat. 2
• Kehi ei saa lõputult väiksemateks osadeks jagada nii, et saadud osadel säiliksid kõik jagatava terviku omadused. • Kehtib atomistlik printsiip, mis väidab, et loodusobjekte pole võimalik lõputult samal viisil jagada endiste omadustega osadeks. • Atomistliku printsiibi kehtivus aine kohta tõestati katseliselt juba 19. sajandil. Nimelt avastati siis lihtainete aatomid kui vähimad kindlate keemiliste omaduste kandjad. 20. sajandi alguses õnnestus Ernest Rutherfordil aatomit siiski osadeks jagada. Ta näitas katseliselt, et aatom koosneb tuumast ja elektronidest. Peagi selgus, et tuum koosneb omakorda prootonitest ja neutronitest. • Elektroni, prootonit ja neutronit peeti ligi 50 aasta jooksul füüsika jaoks vähimateks aine jagamatuteks osakesteks. Seetõttu hakati neid nimetama elementaarosakesteks. Samas avastati aga veel kümneid erinevaid elementaarosakesi, mis sundis kahtlema prootoni ja neutroni elementaarsuses. 20. sajandi
märksa arusaadavama suuruse - poolestusaja (ka pooliga) - ajavahemiku, mille jooksul radioaktiivse aine tuumade arv väheneb pooleni esialgsest: Radioaktiivne kiirgus ise koosneb vähemalt kolmest eri tüüpi kiirgusest. Magnet- või elektriväljas jaguneb kiir kolmeks: üks, positiivsele laengule vastav osakeste voog kannab -kiirguse, teine (negatiivne laeng) -kiirguse ning kolmas, väljade mõjule mitte alluv -kiirguse nime. Rutherfordil õnnestus kindlaks teha, et alfakiirtest tekib heelium; beetaosakeste korda väiksem mass (täpsemalt erilaeng) näitas, et tegu on elektronidega. Gammakiirte olemus jäi esialgu lahtiseks. Heeliumi eraldumine uraani (või raadiumi) kiirgusel viib mõttele aatomituuma lagunemisest. Seega pole ka aatomituum "algosake", vaid koosneb väiksematest elementaarosakestest. Tuumarelv. 30-datel aastatel arvati, et see võimalus ongi rohkem teoreetilist laadi.
märksa arusaadavama suuruse - poolestusaja (ka pooliga) - ajavahemiku, mille jooksul radioaktiivse aine tuumade arv väheneb pooleni esialgsest: Radioaktiivne kiirgus ise koosneb vähemalt kolmest eri tüüpi kiirgusest. Magnet- või elektriväljas jaguneb kiir kolmeks: üks, positiivsele laengule vastav osakeste voog kannab -kiirguse, teine (negatiivne laeng) -kiirguse ning kolmas, väljade mõjule mitte alluv -kiirguse nime. Rutherfordil õnnestus kindlaks teha, et alfakiirtest tekib heelium; beetaosakeste korda väiksem mass (täpsemalt erilaeng) näitas, et tegu on elektronidega. Gammakiirte olemus jäi esialgu lahtiseks. Heeliumi eraldumine uraani (või raadiumi) kiirgusel viib mõttele aatomituuma lagunemisest. Seega pole ka aatomituum "algosake", vaid koosneb väiksematest elementaarosakestest. Tuumarelv. 30-datel aastatel arvati, et see võimalus ongi rohkem teoreetilist laadi.
annaabi.ee 
