neile kukkus tahvel peale ja kaitses hõõguva kuumuse eest. Kaks suuremat poissi hüppasid teise korruse aknast alla, tõid redeli ja aitasid lapsi aknast välja. Leida Alunurm (80) mäletab toda õudust nagu eilset päeva. Saatuse tahtel elab naine praegu vanast koolimajast otse üle tänava jäävas majas. "Olin pääsenud lastest kõige raskemas olukorras, kuid saatus hoidis mind ning surm ei tahtnud," arvab naine.Ta tunnistab, et elamine katastroofipaiga lähedal pole teda rusunud. "Paljud küsisid küll, et kas too õudus ei tule sulle kogu aeg meelde... Olin aga noor ja selles majas oli ka ilusaid aegu," arutleb ta.Naine meenutab, et läks filmi vaatama koos sõbrannade Lehta Sarapuu ja Leida Uduga. Enne seda oli ta käinud poes ning ostnud emale suhkrut. Kinopileti ostis tüdruk aga poeskäigust üle jäänud viie sendi eest.Alunurmele hoiti hauaplatsil kohta?Väiksemad lapsed istusid kinoseansil ees-, suuremad tagapool. 10aastane Leida leidis platsi teises reas
luuledebüüdiga ,,Hårsfjärden. Fantasia g-moll". Peale selle hakkas Ristikivi tihedalt puhkusreisidel käima, tänu millele on tema sulest ilmunud ka mitu reisipäevikut. Külastatud paigad andsid inspiratsiooni edasistele raamatutele. Paguluse varjuküljed. Luuletustes ,,Hårsfjärden. Fantasia g-moll" kirjeldatakse võõrsilolekut kui sihitult ekslemist, pidevat võitlust iseendaga. Alatoon on nendel melanhooliline ning näitab inimese igatsust millegi erilise järele. Peamise kirjanikku rusunud meeleolu toob välja, aga romaan ,,Hingede öö", ilmunud 1953. Teos tõlgendab eesti pagulaskonna hingevaevu, mille kirjeldamine sai alguse just välis-eesti perioodikas. Ristikivi raamatuga oldi nõus ka kodumaal avaldatud kirjutistes. On öeldud, et ,,Hingede öö" pole mitte kirjutatud tervikliku, kooskõlalise vaadete esitamiseks, vaid kujutab enesest nimelt üht sisemiselt vastuoluliste otsingute etappi ja osutub sel kombel kogu oma keerukuses eriliselt huvipakkuvaks
4 Bin Ladeni tegusid saab liigitada realistliku teooria alla, sest nii nagu ka realistid otsivad otstarbekust ning ei välista ühtegi vastase mõjutamise vahendit seni, kuni see on mõttekas, nii talitas ka bin Laden. Tal ei olnud eetilisi probleeme, võis kasutada kõiki vahendeid seni, kuni see kannab eesmärki- ehk sööb USA ning läänemaailma mõjud Lähis-Ida piirkonnast välja. Bin Ladenit motiveeris tegudele uskumus, et USA välispoliitika on rusunud, tapnud või muudmoodi kahju teinud moslemitele Lähis-Idaas. Ta on ka öelnud, et ainuüksi Sariaadi seaduste taastamine ,,seaks asjad õigeks" moslemimaailmas ning, et alternatiividele nagu sotsialism, kommunism, demokraatia, tuleb olla vastu. Bin Laden uskus, et Mullah Omari valitsemise all olnud Afganistan oli ainukene Islami riik moslemite maailmas. Ta elunes järjekindlalt vägivaldse dzihaadi järele, mida ta uskus olevat Ühendriikide toimepandud
annaabi.ee 
