koorub koostis, lagunemine Suur temperatuuri Kliima mõju Niiske, soe kõikumine, kuivus Kõrb, parasvöötme Kus esineb Vihmamets, savann põhjaosa, kõrgmäed või on ülekaalus Murenemise tähtsus Murenemisel..... .....kujuneb kõvade kivimite asemele vett ja õhku läbilaskev MUREND Murend on eelduseks mulla kujunemisele ja taimede kasvule Eeltingimus setete kujunemiseks Rusukuhik Murenemine..... .....Sardiinidel ......karstialal Hiinas Nt. jäätumisel paisuv vesi võib avaldada lõhe- pinnale 1 ruutsentimeetri kohta survet kuni 6000 kg Suure kaldenurga juures hakkab lahtine murend alla- poole liikuma tekib LAVIIN
15) Mis on voored, oosid, mõhnad, sandurid? V: Voor: Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm. Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm. Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne Tuuletekkelised pinnavprmid: Luited jne 18) Nimeta mere ja järvetekkelisi pinnavorme. V: Tasandikud, murrutusjärsakud, pangad, maasääred, rannaastangud, vallid jne 19) Nimeta voolutekkelisi pinnavorme. V: Jõeorud ning jäärakud 20) Nimeta inimtekkelisi pinnavorme. V: Linnamäed, teetammid, kaitsevallid jne
10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid, moreenikünkad 12.Meretekkelised pinnavormid: tasandikud, pangad, masääred, rannaastangud, vallid, rannabarrid 13.Vooluveetekkelised pinnavormid:lammord, kanjonorg, sälkorg, moldorg 14.Tuuletekkelised pinnavormid: luited 15.Põjavee tekkelised pinnavormid:salajõed, kurisoo, karstiväljad 16.Raskusjõu tekkelised pinnavormid: rusukuhik 17.Inimtekkelised pinnavormid:terrikoonid ehk ahelrainemäed, tuhamäed, prügimäed, suusamäed 18.Eesti kliimat mõjutavad tegurid: 1)geograafiline laius-päikesekiirguse kalde nurk-temperatuur 2) pinnamood-tasandikuline ala-soodustab õhumasside liikumist 3)Edela-Lääne tuuled-toovad Atlandi ookeanilt niiskust 4)Ookeani ja mere mõju Läänemerele 5)hoovus-voolab lähedalt-Põhja-Atlandi soe-aurab palju,sajab palju 19
Rannik - maismaa ja suure veekogu kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ranniku alla kuuluvad ka naabruses olev maismaa ja saared. Reovesi - heitvee eriliik. Tekib, kui olmes, tööstuses või põllumajanduses kasutatud vee keemilisi või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt. Riimvesi - soolakas vesi, mille soolasus jääb vahemikku 0,5-18 %:. Tekib jõe- ja merevee segunemisel, kui meri on ookeaniga ühendatud kitsaste väinade kaudu. Rusukuhik e rusukalle - järsu nõlva või veerude jalamile varisenud murenenud materjal, eriti paekalda jalamil. Rändrahn - kristalsest kivimist koosnev suur kivi, mille on esialgsest asukohast mujale kandnud mandrijää. S Samatemperatuurijoon, vt isoterm. Sandur - mandrijäätekkeline pinnavorm, pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis. Sisemeri - meri, mis on ühenduses ookeaniga või mõne teise merega ühe või mitme väina kaudu.
annaabi.ee 
