plahvatades pühkis oma teelt kõik elusa ja elutu. Maailm oli näinud kõigi aegade hirmsaimat terroriakti. Veel Teise maailmasõja alguses eelistasid riigid tsiviilohvreid vältida. Sõja ajal pidi aga see põhimõte taganema. Sõjaliste objektide asemel võtsid lennu- väed üha rohkem sihikule just linnu, hoolimata nendes elavatest tuhandetest tsiviilelanikest. Pommirahe tabas Tallinna, Dresden hävitati, enamik Euroopa linnu olid sõja lõppedes rusuhunnikud. Terroristlikud rünnakud leidsid aga tõelise kulminatsiooni sõja viimasel kuul Jaapanis. Jaapan oli Teises maailmasõjas vaenlane. USA-d rün-das Jaapan esimesena – 1941. aastal Pearl Harbouris. Jaapan vallutas inimeludest hoolimata peaaegu kogu Ida-Aasia, kuni löödi USA jõul taganema. Maailm mäletab Kuid täna mäletab maailm siiski ennekõike kahe tuumaplahvatuse ohvreid. Muide – Moskva kuulutas Jaapanile sõja alles 8. augustil, Jaapan kapituleerus USA ees 14
sajandi teisel poolel tekkis hoopis teise paika. Praeguseks on linnusest järel enamik kahe suure idapoolse suurtükitorni müüridest. Algses kõrguses on alles ka põhjapoolse danskerilaadse torni seinad, samuti üht-teist eeslinnuse Vastseliina piiskopilinnus 5 lõunapoolsetest müüridest koos ümara nurgatorniga. Ülejäänud linnusest --sh algsest kaitsetornist ja hilisemast pealinnusest -- on järel madalad rusuhunnikud. 18.-19. sajandil on neid kasutatud kivimurruna nii Vastseliina mõisa kui ka muude hoonete ehitamiseks. Linnuse kohal ajaloolise maantee ääres paiknev Piiri kõrts on 19. sajandi algul ehitatud linnusevaremetest pärinevatest tellistest. Keskaegsed tellised olid hilisematest mõõtmetelt palju suuremad. Mainitud kõrts on säilinud ning korrastatud, kuigi ta on kaotanud palju oma algsest välimusest. Nii on kõrtsil kadunud esiküljel paiknenud iseloomulik sammastik.
Rusukaldemullad B. Eristatakse neid alles Eestis viimastel aastatel, varasematel kaartidel ei ole leida. Kujunenud paeastangul või klindi jalamil, paeseinast lahtimurenenud tugevast koreselisel materjalil. Leidub paekivi kui ka liivamakamat peenemat materjali (olenevalt klindist või paeastangust). Üsna suure veereziimi muutlikkusega. Vähe arenenud, vähe uuritud. Bioloogiliselt aktiivsed küllaldase ja liikuva põhjavee tõttu. Esinevad täpselt klindi/paekalda ees, esinevad rusuhunnikud. Esinevad Laialehelised pangametsad. Tehismullad T. Eestis vähe uuritud, seetõttu täpne hulk meie muldade hulgast puudub. Enamasti põlevkivikaevandustes, liivakivikaevandusest. Neid jaotatakse: Tx eemaldatud mullad. Pealismuld on inimtegevuse tagajärjel osaliselt hävitatud või eemaldatud. Peamiseks kihiks kultuuride kasvatamiseks sobiv pinnas, kuid all midagi pole loomuliku mullatekke protsessina tekkinult. Ty segatud mullad
härrastemaja ehitati mitte varem kui 18. sajandi teisel poolel. Enne seda pidi eksiteerima mingi selle eelkäija, mis asus kõige toenäolisemalt just varasema vasall-linnuse territooriumil. Sama tõendab ka J.C.Brotze 1818. aastast pärinevas käsikirjas olev vaade, millel tornitaoline osa on küll katuseta, kuid müürid on küllaltki hästi säilinud, välja arvates pisut lagunenud edelanurk. Kõrvalehituste asupaika tähistavad vaatel ainult rusuhunnikud. Kuid 1827. Aastal on Edise linnuse vare Eesti ajalooarhiivis säilinud C.Faehlmanni joonise järgi juba halvemas olukorras. Võib arvata, et linnuse varemetest hangiti kive mõisa hoonete ehitamiseks. E.Tensmanni poolt 1931. aastal kogutud Jõhvi kihelkonna ajaloolise pärimuse järgi olla osa endise linnuse müüre lõhutud mõisa karjalautade ehitamisel. Siis olla ka leitud müüri lähedalt maapinnas umbes inimese pea suurune kivikuul, mis saadeti kuhugi Peterburgi muuseumi.
annaabi.ee 
