kontrollitud lõhkamiste puhul juhtuvat. Igaüks, kes on säärase võrdluse teostanud, võib seega kinnitada, et idee, nagu oleksid Maailma Kaubanduskeskuse tornid kokku varisenud kontrollitud lõhkamisele omasel viisil, pole mitte kunagi olnud tõsi. Samuti on videotel ja fotodel selgesti näha, kuidas tornide otsast alla langevad rusud liiguvad kiiremini kui hoone ise variseb. Kui hoone variseks kokku vabalangemiskiirusel, siis poleks rusudel võimalik langeda kiiremini, kui langeb Kaubanduskeskuse torn ise. Ka see väide oli esimesest päevast alates väär. 12 2. Väide: Maailma Kaubanduskeskuse kaksitornid olid ehitatud vastu pidama kokkupõrkele suure reisilennukiga. Faktid: Leslie E. Robertsoni, Maailma Kaubanduskeskuse ühe peainseneri sõnul olid tornid ehitatud vastu pidama kokkupõrkele tolle aja suurima reisijaid teenindava lennukiga, milleks
keskriikideks kutsutud Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria, teiselt poolt Antant- Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Belgia, hiljem ka Itaalia, Rumeenia, Ameerika Ühendriigid ja pea kogu ülejäänud maailm. Sõda tõi inimkonnale kaasa tohutuid kannatusi ja majanduslaose, ainuüksi hukkunuid oli kakskümmend miljonit. Sõjakoledused ja nälg sünnitasid revolutsioonid, mille tulemusena lagunesid neli impeeriumit - Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, ja Türgi ning nende rusudel tekkis jäämerest Vahemereni ulatuv uute rahvusriikide vöönd. Seni Vene impeeriumi koosseisu kuulunud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola iseseisvumine oli osa sellest maailmaajaloolisest protsessist, omamoodi ime, sest selleks oli vaja nii Venemaa kui Saksamaa üheaegset lüüasaamist maailmasõjas, nood aga võitlesid erinevatel pooltel. 1914. aasta augustikuus alanud sõda ja äge Saksa-vastane
olukord Vana-Liivimaa ümber tundmatuseni. Seni omavahel lakkamatult vaenutsenud Taani, Norra ja Rootsi-Soome sõlmisid 1397 Kalmari uniooni ning rajasid poolteiseks aastasajaks ühise riigi. Leedu võttis vastu katoliku usu ja lakkas olemast Euroopa viimane paganlik paaria. Poola ja Leedu sõlmisid 1385 Krevo uniooni ning, loomata küll ühist riiki, olid edaspidi tihedas liidus. Kõige olulisem oli aga Moskva suurvürstiriigi esilekerkimine laguneva Kuldhordi rusudel. Moskva allutas endale järk-järgult kogu tollase Venemaa, 1478. aastal ka Novgorodi feodaalvabariigi. Vana-Liivimaal sellest vajalikke järeldusi ei tehtud ja 1480. aastal, mil Moskva suurvürst Ivan III oli seotud sõjaga tatarlastega, leiti olevat õige aeg Pihkvat rünnata. Vastuseks tungisid Moskva väed 1481. aastal Eestisse ja laastasid siin tõsisemat vastupanu leidmata. Hirmutavaid märke tuli