- KULDLÕIKE REEGEL ehitise massid ja pinnad jaotuvad nii, et terviku suhe suuremasse osasse oleks nagu suurema osa suhe väiksemasse osasse. 15. sajandi renessansi tähtsaimaks keskuseks on Firenze. Paleed ehk esinduslikud eluhooned - PALAZZOD 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Iseloomulik: - madal katus - raskepärased ja kindlusetaolised - tellisehitised, kaetud suurte rohmakalt tahutud (rustikaalsete) kiviplokkidega - akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed - domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus (gootika vastand) - rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: 1. korrus- massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) 2. korrus kergemailmelisem 3. korrus kandva funktsioonita õhuline Näit. Palazzo Medici-Riccandi Firenzes
● 15. sajandi renessansi tähtsaimaks keskuseks on Firenze. ● Paleed ehk esinduslikud eluhooned - PALAZZOD – 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Iseloomulik: madal katus raskepärased ja kindlusetaolised 6 tellisehitised, kaetud suurte rohmakalt tahutud (rustikaalsete) kiviplokkidega akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus (gootika vastand) rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: korrus- massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) korrus– kergemailmelisem korrus– kandva funktsioonita– õhuline Näit. Palazzo Medici-Riccandi Firenzes ● 15. saj
Peenelt maalitud taimestik teose esiplaanil meenutab gobel��ne. Taimed ja �rdid on �ratuntavad ning kannavad samuti s�mboolset t�hendust. Kunstnik on meisterlikult detailselt ja tundlikult sidunud sellel teosel maise kauniduse spirituaalse maailma teenistusse, mis r�hutab siinkohal usuveendumuste �igsust. ******* Willem van Herp oli oluline flaami narratiivide maalija, kes spetsialiseerus religioossetele ja �anristseenidele. Tema rustikaalsete interj��ride kompositsioonid j�rgivad Adriaen Broweri ja David Teniersi stiili. Aastail 1625/26 oli ta P�ha Luuka gildi liige Antwerpenis, olles Damiaen Wortelmansi ning Hans Biermansi �pilane. Ta tegi seal hiilgavat karj��ri ning oli aastatel 1636 � 1637 ja 1644 � 1654 gildi meistriks, kellel oli arvukalt �pilasi. 1651. aasta paiku seostati Herpi flaami kunstikaubitseja M. Mussoniga, kelle jaoks ta viimistles m�ningaid Pieter Paul Rubensi maalide koopiaid
annaabi.ee 
