Karvane riisikas Lactarius scoticus Nahkkollane riisikas Lactarius utilis Hallipiimane riisikas Lactarius vietus Kreem riisikas Lactarius pubescens Väävelriisikas Lactarius tabidus Vöötriisikas Lactarius zonarius Tõmmu riisikas Lactarius necator Kuiv pilvik Russula delica Hõimpilvik Russula consobrina Kahkjas pilvik Russula pulchella Kollane pilvik Russula claroflava Haisev pilvik Russula foetens Kasepilvik Russula aeruginea Pehme pilvik Russula nauseosa Mage pilvik Russula vesca Soopilvik Russula paludosa
(Aasnööbik) Marasmius oreades (Kasepuravik) Leccinum scabrum (Kuldriisikas) Lactarius volemus (Punapuravik) Leccinum rufum (Pruun sametpuravik) Xerocomus badius (Maaheinik) Tricholoma terreum (... ebaheinik) Lepista saeva (Triibuline heinik) Tricholoma portentosum (Kuhikmürkel) Morchella conica (Ümarmürkel) Morchella esculenta (Soopilvik) Russula paludosa (Mage pilvik) Russula vesca - (Siniroheline pilvik) Russula cyanoxantha (Aas-sampinjon) Agaricus arvensis (Linnasampinjon) Agaricus bitorquis (Arusampinjon) Agaricus campestris 7 Amanita muscaria (Punane kärbseseen) , , . , . - (, )
Seened Mari Tamm Marge Kask Mis on seen ? Seened on omapärased organismid, mis koos taimede ja loomadega moodustavad kolmanda suure organismide rühma – seeneriigi (Fungi). 1,5 miljonit seeneliiki. Leidub nii maismaal, õhus kui ka vees. Seente koostis Seente jaotus: Saprotroofsed seened – saavad toitaineid ja energia orgaanilisest ainest. Biotroofsed seened – saavad oma toidu teistelt elusatelt organismidelt. Sümbiootilised seened – suudavad teha koostööd teiste kõrgemate taimedega. jj Paljunemine Eosed valmivad eoslavakandjal. Suur osa seenest koosneb peenikestest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolm...
Aedsampinjon Sampinjon Sampinjonilised Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Agaricus bisporus Agaricus Agaricaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Kasepilvik Pilvik Pilvikulised Pilvikulaadsed Kandseened Seened Russula aeruginea Russula Russulaceae Russulales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Eesti pisarseen Pisarseen Pisarseenelised Pisarseenelaadsed Kandseened Seened Dacrymyces estonicus Dacrymyces Dacrymycetaceae Dacrymycetales Dacrymycetes Basidiomycota Fungi Kühmvöödik Vöödik Vöödikulised Sampinjonilaadsed Kandseened Seened
3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evo...
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
