Teisel pool pulga tippu oli haamri taoline otsik millega oli hea vastast vastu pead koksata. Ja teisel pool haamri otsikut on oda, millega oli kerge vastasele sellega selga torgata, või pähe. Sõjakirve käepide on üldiselt puust. Pilt 1.6 Keskaja sõjavasara otsik Kaitse Keskajal oli kaitse väga tähtis, lahingus kaitseks oli kilp, millega blokeeriti vastase lööke. Kilpe oli mitmeid tüüpe, oli tavaline rusikakilp, mis oli ümmargune ja lapik, keskel oli poolkera kujuline lohk, kuhu sisse käis rusikas. See kilp on väga effektiivne järseteks käeliigutusteks, millega võib vastasele väga kiire ja kriitilise löögi teha. Pilt 1.7 Keskaegne rusikakilp Teiseks kilbiks oli täiesti tavaline kilp, mis võis olla ruuduline või rombikujuline. Seda kasutati lähivõitlustes, sama moodi nagu rusikakilpigi. Kilbi kuju võib olla väga erinev, kuid see oleneb enamuselt ajastule omasest stiilist
Kilp - enamjaolt olid need tehtud puidust, kasutati ka raud- või pronksdetaile, peamiselt mandlikujulised, u. 2 cm paksused; 12. saj. muutub kolmnurksemaks, kumeramaks; 13. saj. muutub kilbi ülemine osa sirgeks, ratasaväelase kilp muutus väiksemaks ja jalaväelasel suuremaks. Tartse on ratasaniku kilp. Pavese jalaväelase kilp. Ammuküttidele kasulik. Laternkilbil oli mitu funktsiooni: harpuunid, mõõk, kilp ja latern (vastase pimestamiseks). Rusikakilp oli väike, levis vehklejate ja kahevõitlejate kasutuses. Raudrüüde täienedes vähenes kilbi osatähtsus ja hiljem kaob kasutuselt. Kiiver. Laastkiiver koosneb erinevatest osadest, laastud ja ring võivad olla pronksist ning vahemik on raudplaatidest või ka vastupidi. Viikingikiiver on koonusekujuline, ninakaitsega; on ka näokaitsega kiiver, kus on silmaavad; kolm erinevat põhikuju: ümar ja ninakaitsega, kiivri peaosa on lame, servad kaarduvad kiivril väljapoole
kaitserüü, siis hakkab kilbi suurus vähenema. Õlakaitseks kasutatakse isegi eraldi õlakilpi. 14. saj eripärase kujuga ratsaniku kilp tartse. Kandiline ja iseloomulik sisselõige oda toetuseks. Täisraudrüü ajal aga hakkab kilp ära kaduma. Jalamehed on kasutanud ka Pavese tüüpi kilpi rohkem ammuküttide kilp, mis oli peaaegu mehe kõrgune, ning terava otsa või toega, mille sai maasse torgata iseseisvalt seisma. Kasutati nii kaitseks, kui ka ammu toena. Rusikakilp saab laiemalt tuntuks 15. ja 16. saj kahevõitluses aga kas neid lahingus üldse kasutati on kaheldav. Igasuguseid huvitaid kilpe on eksisteerinud nt laternkilp, kahevõitluskilp- kahe teravikuga kilp ning võitluses mud relva peale kilbi ei kasutatud. KIIVRID Peale kaitsevahendina on kiiver olnud ka alati ehe ja sümboolne tunnus. Ida-Euroopa keeltesse germaani keeltest helm. Ka nimed nt Helmut, Wilhelm tahtejõuline kaitsja. Viikigikiiver, koonusekujuline ja ninakaitsega
annaabi.ee 
