Hando Runnel Gert Metsis 12.A Elulugu sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab k...
Lühiessee Hando Runnelist See, 24. novembril 1938. aastal sündinud kirjanik on muutnud paljude inimeste mõttemaailma. Mees on teinud seda läbi erinevate lühemate ning ka pikemate luuleteoste. Endale sobivad luuleread leiab tõenäoliselt iga inimene, kuna looming ulatub tõesti seinast seina. ,,Igal poisil oma prisma", mida võiks see küll tähendada? Arvan, et see oleneb lugejast. Mina kui mitte just kõige kirglikum Järvamaal süninud luuletaja fänn aga mõistan luuleridade all seda, et ei ole vaja oma nina teiste asjadesse toppida. Iga inimese jaoks on mingi ese või keegi tähtis, mis aga võib jääda kellegi teise jaoks tähtusetuks. Veel hullemal juhul aga lausa prügiks. ,,Kui veel..." luuletus, mis jutustab paarikümne värsireaga lugejale pika jutu, kuidas sündides puuduvad meil unistused ning mida rohkem aeg edasi läheb, seda suuremaks, ning võib öelda, et ka keerukamaks meie soovid ning saavutused muutuvad...
on korduvalt valitud sama liidu juhatusse. Kuulub alates 1992.aastast Ilmamaa kirjastuse juhtkonna esimees ning ,,Eesti mõttelugu" esimees. Hando Runnel on kirjutanud mitu luulekogu, nii lastele kui ka täiskasvanutele.Lisaks on ta tegelenud Eesti luuletajate eluloo uurimisega. 1992.-1993.aastatel valiti Runnel Tartu Ülikooli kunstiprofessoriks. Kindlasti on märkimisväärne, et ta on olnud Põhiseaduse Assamblee liige. (60ndad Eesti kirjanduses; Slideshare Timo Arbeiter 2009) Arvamusi Runnelist ja tema loomingust Luuletaja Ave Alavainu: "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja." Kirjanik Teet Kallas Runnelist: "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid." Ajakirjanik Rein Veidemann loomingust: "Paistab kohe kätte, et ilmamaa on Runnelile midagi enamat kui maa ja ilm kokku. ."
kõrv eristab eetrist vaid lõputut lainet, kui külmast kapist tood jahedat jääd. Kingi mulle kinopilet Kingi mulle kinopilet, anna akna taga vilet, vaata, kas meid keegi nägi, lähme otse pargist läbi, pargis meid ei passi keegi, aga ega me ei teegi suitsu meil on kommituutu, teepeal seda me ei puutu, annan kinos pihust pihku, ära eemale siis nihku, ära karda, anna käsi, võta komm, kuid vaikselt näsi. Pilte Runnelist Hando Runnel 1965 Arvamus Koostasin referaadi Hando Runnelist. Sain teada, et ta on andnud välja väga palju teoseid nii lastele, kui ka täiskasvanutele, kus on ta elanud ja töötanud oma elu jooksul ning on loonud kirjastuse ''Ilmamaa''. Hando Runnelil on ka oma kodulehekülg ning sealt sain ma palju infot. Hetkel on ta ikka veel kirjanik ja tegeleb oma loominguga. Hando Runnel räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende
Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Luuletaja arvab nii, et kõike, mida pakub elu, on ka värsiväärne. Runneli luulet on väga palju viisistatud: "Kaua sa kannatad", "Vana laul", "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi", "Ei mullast sul olegi enam suurt lugu" jne. Runneli tekstid levisid laulude vahendusel. Tõenäoliselt on Runnel olnud heliloojate seas soosituim Eesti luuletaja. Hando Runnelist endast on valminud ka pühendusteos, talle 60. sünnipäeva puhul. See koondab paljude inimeste mõtteid ja mälestusi. Aukirjad ja Preemiad 8 1966. aastal - Eduard Vilde kirjanduspreemia 1983. aastal - Juhan Smuuli preemia 1988. aastal - Eduard Vilde kirjanduspreemia 1989. aastal - Juhan Smuuli preemia 1989. aastal - Anton Hansen Tammsaare kirjanduspreemia 1992. aatsal Kirjanduse aastapreemia 1993
manitsustega mu kõrvu, igatsen vaid sinu õrnu unistusi uuest ajast, puhtast, valgest vangimajast. Kingi mulle kinopilet Kingi mulle kinopilet, anna akna taga vilet, vaata, kas meid keegi nägi, lähme otse pargist läbi, pargis meid ei passi keegi, aga ega me ei teegi suitsu meil on kommituutu, teepeal seda me ei puutu, annan kinos pihust pihku, ära eemale siis nihku, ära karda, anna käsi, võta komm, kuid vaikselt näsi. H. Runnelist ajakirjanduses Hando Runneli esimene raamat «Maa lapsed» ilmus aastal 1965 ja oli nii õhuke vihik, et mahtus ilusasti taskusse. Tema seni viimane, novembri algul ilmunud paks ja kõvade kaantega «Väravahingede kriiksumist kuulnud» ajaks tavaliste mõõtmetega karmani lõhki. Selles on mõtisklusi märksõnade kaupa kolmsada lehekülge. Veidi mahukamgi on kirjaniku 70. sünnipäeva puhul Tartu Ülikooli raamatukogu väljaandel eelmisel nädalal ilmunud «Hando Runneli bibliograafia».
a tehtud Järva-Jaani Keskkooli ajalooõpetaja Vilma Annuki juhendamisel väike kodu- uurimistöö. Töö koostamisel on põhiliseks allikaks olnud Jalgsema Algkooli kroonika, mida pean usaldusväärseks. Ülevaade sellest koolist põhineb eelpool nimetatud tööl. Kolhoosi loomise kohta sain teavet Järva-Jaani muuseumist ja väikesest brozüürist "Järva-Jaani kolhoos. II osa kirjutasin Jalgsema külast võrsunud tuntud meestest Johan ja Pearu August Pitkast ning Hando Runnelist. Johan Pitka kohta on võimalik lugeda päris mitmeid raamatuid. Mina eelistasin kasutada põhiliselt Voldemar Pinni raamatut "Admiral Pitka elu ja surm", sest see on kirjutatud väga huvitavalt. III osas kirjeldan külas asuvaid olulisemaid looduslikke vaatamisväärsusi, milleks on Jalgsema järv ning Pitkade lapsepõlvega seotud kahevenna kask (mõnes raamatus nimetatakse kahe poja kask).Teavet nende kohta hankisin kirjandusest. IV osas annan ülevaate tänapäeva Jalgsema külast
annaabi.ee 
