tuumafüüsika isana Rutherford Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga (Geigeri- Marsdeni eksperiment) aatomituuma mõõtmed 30. august Sünniaeg 1871 Sünnikoht Brightwater 19. oktoober Surnud 1937 (66- aastaselt) Surmakoht Cambridge Kodakondsus Suurbritannia Tegevusala füüsika, keemia Faktid Rumfordi medal (1905) Nobeli keemiaauhind (1908) Elliott Cressoni Autasud medal (1910) Matteucci medal (1913) Copley medal (1922) Franklini medal (1924) Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater
Maxwelli jaotus ja võrrandid aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, mis olid erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika eelkäijad. James Clerk Maxwelli tuntakse ka esimese püsiva värvifoto tegemise poolest, kui ta lasi Thomas Suttonil pildistada tartanilinti kolm korda sinise, punase ja rohelise lindiga. Pärast pani ta kõik kolm pilti kokku, saades värvipildi. Seda süsteemi kasutatakse tänapäeval ka enamus televiisoritel (RGB süsteem). Selle avastuse eest anti talle Rumfordi medaljon. Koos Ludwig Eduart Boltzmanniga tegi Maxwell ka läbimurdeid termodünaamika vallas, jagades kineetilisi selgitusi gaaside käitumise kohta. Ta uskus, et molekulid liiguvad gaasides ja nende osakeste kiirus on varieeriv. Kasutates tema matemaatilisi oskusi, ta lõi statistilise mudeli, mis toetaks ta ideid ja mida tuntakse tänapäeval Maxwell-Boltzmanni jaotusena. Väga võimalik, et kui Maxwell ei oleks nii vara ära surnud, oleks ta teinud veelgi
teadustöid ning eksperimente, mis tõid läbimurde, algatati Rutherfordi eestvedamisel. Rutherford avaldas ka mitmeid raamatud: "Radioaktiivsus" (1904), "Radioaktiivsed transformatsioonid" (1906), "Aine elektriline struktuur" (1926), "Elementide kunstlik transmutatsioon" (1933), "Uuem alkeemia" (1937). 1914. aastal löödi Rutherford rüütliks ning kaks aastat hiljem pärjati ta Hectori mälestusmedaliga. Silmapaistvamate aumärkide hulka kuulusid veel Rumfordi (1905), Matteucci (1913), Copley Medalid (1922) ja aastal Teenete Orden (1925). Samuti oli Rutherfordil audoktorikraad mitmetest tunnustatud ülikoolidest üle maailma, teiste hulgas Yale'i, Oxfordi, Cambridge'i, Melbourne'i, Glasgow', Liverpooli, Toronto ja Pennsylvania Ülikoolist. 1931. aastal sai ta Nelsoni esimese paruni tiitli. 4 Ernest Rutherford suri songa operatsiooni tagajärjel 19. oktoobril 1937.
Tatumi loengud konspekteeris Faraday korralikult ja kirjutas kõik kodus ilusasti ja puhtalt ümber, nummerdas ja kirjeldas katsed, mida nägi demostreeritavat, tehes sinna juurde ühtlasi imepuhtad ja õiges perspektiivis joonised. Need märkmed köitis ta nelja vihikusse, lisas igaühele sisukorra ja asetas esimesele leheküljele pühenduse mr. Riebau'le. 2. Tõusu algus Royal Institution on omapärane teadusasutus Inglismaal. See asutati 1799 rändgeeniuseks nimetatud krahv Rumfordi poolt. Varsti sattus asutus rahalistesse raskustesse ja oleks 1801 peaaegu pidanud lõpetama oma tegevuse, kui ta päästjana poleks ilmunud geniaalne Humphry Davy. H. Davy isik äratas jälle huvi ja koondas kõrgemat seltskonda Royal Institution'i ümber. Kui Davy ja Faraday 1814. a. Välismaal viibisid, oli asutus taas lagunemise lävel. Tagasi tulles pühendas Faraday kogu oma töö ja hinge asutuse päästmiseks.
Lisaks sellel on kartu väga vähenõudlik. Iiri suur näljahäda 1846-1849. Iirimaa toetus täielikult kartulile. 1846 oli kartulil lehemädanik(seenhaigus), mis hävitas kogu saagi. Puhkes suur nälg, elanikkond vähenes 2 korda 19.saj jooksul. 1846-49 suri 8milj 1milj nälga, ülejäänud põgenesid. Inglismaa, kelle osa Iirimaa oli, ei aidanud ka. Oldi veendunud, et Londin vaatab heameelega pealt, kuid mässumeelsed iirlased nälga surevad. "Teaduslik" toitumine: Rumfordi supp. 19.saj hakati pöörama tähelepanu toitumisele. 1800 kindral Rumfordi supp. Kindralie anti ülesandeks leiutada odav kui maksimaalselt toitev söök. Supp sisaldas kruupe, kuivatud herneid, kartulit(sel ajal oli loomade söök), soola ja vanat hapuks läinut õlut. Seda hakati andma vaestele ja armee toitlustamises. Urbaniseerumine. - suurlinnade kasva, iseäranis U’s. 19saj elas 50% elanike 50tuh elanikega keskustes. Euroopas tekkis 19.saj palju suurlinnud, II pooleks oli juba 43
rikkam riik maailmas, aga ei hakanud oma ressursse kulutama Iirimaa näljahäda leevendamiseks. Makse koguti samaamoodi edasi ja kõik oli ikka vanamoodi. Iirimaa ajalootraditsioonis on kuninganna Victoria tuntud kui nälja Victoria (vmt). Kartul oli odav tooraine kogu aeg. Näljahädade vastu otsiti lahendusi ja populaarseks oli aseainete väljatöötamine ja leidmine. 19.saj alguse leid oli teaduslik toitumine. Rumfordi supp 19.saj töötas Rumford välja supi,mis oli väga toitev ja kaloririkas, aga mille tegemiseks kulus kõige vähem raha. Suppi läksid kruup, kuivatatud herned, kartul, sool, vana hapuks läinud õlu(leidis ikak ja alati). Tuli keeta nii kaua, kuni ta paksuks läks. Hakati jagama vangidele ja vaeste supiköökides, armeetoitulustuses. Rahvastikuprotsessides oli oluline areng19.saj ka linnastumine, mis oli selge tendents kogu 19.saj jooksul kogu Euroopas(eriti läänes)
Viimane üleeuroopaline näljahäda oli 1816-1817. Uued saavutused põllumajanduses ja kartul. Iiri suur näljahäda 1846-1849. Toidulaua rikastumine 19. saj. Kartulit hakati kasvatama 18. saj teisel poolel. Tuleb rõhutada, et kartuli tulek Euroopa toidulauale oli väga oluliseks positiivse tähendusega, kartuli saagikus on suurem kui teraviljal. Kartul on rikas C-vitamiini poolest. Kartulit kasvatati ka linnas väikese maalapi peal. Kartul ei vaja harimiseks hobust. "Teaduslik" toitumine: Rumfordi supp. Hakati välja andma toitumissoovitusi. Rumford oli toitumisteadlane. Ta tööta väljas toite vaestemajas, töömajades ja vanglates. Parim lahendus nende toitmiseks oli kõrge kaloraaziga toitainerikas toit. Tema rajas nö supiköögi. Rumford on supp sisaldas võrdsetes osades odrajahu ja kuivatatud herned, köögiviljad,, neljast osast kartulist, sool vastavalt vajadusele ja hapu õlu, aeglaselt keedetud kuni paks. Kartuli osakaal kasvas hiljem. Urbaniseerumine.
annaabi.ee 
