pinna lõike jälge nimetatakse vaatleja meridiaaniks. · Vaatleja tõelise meridiaani ja tõelise horisondi tasapindade lõikejoon näitab põhja-lõuna (N - S) suunda. · Tõelise meridiaani risttasandit nimetatakse esimese vertikaali tasandiks. Horisondi jagamise süsteemid Purjelaevade ajastul jaotati horisont 32 osaks, mida nimetati rumbideks. Rumbe põhi (N), lõuna (S), ida (E) ja lääs (W) nimetati pearumbideks, rumbe kirre (NE), kagu (SE), edel (SW) ja loe (NW) - veerand-rumbideks. Meresõidu arenedes osutus horisondi jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi
pinna lõike jälge nimetatakse vaatleja meridiaaniks. · Vaatleja tõelise meridiaani ja tõelise horisondi tasapindade lõikejoon näitab põhja-lõuna (N - S) suunda. · Tõelise meridiaani risttasandit nimetatakse esimese vertikaali tasandiks. Horisondi jagamise süsteemid Purjelaevade ajastul jaotati horisont 32 osaks, mida nimetati rumbideks. Rumbe põhi (N), lõuna (S), ida (E) ja lääs (W) nimetati pearumbideks, rumbe kirre (NE), kagu (SE), edel (SW) ja loe (NW) - veerandrumbideks. Meresõidu arenedes osutus horisondi jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi
valge tuli.Ja lisaks veel käigus olles pardatulesid ja ahtrituld. Lootsilaev öösel ankrus. Laev alla 50 m; vaade külje pealt-valge vöörituli ja mastitopis kaks tuld alustades alt ülesse- punane ja valge Ja pikkusega 50m ja enam ,siis on lisaks eelnevale veel valge ahtrituli.Kui lootsilaev ei ole lootsivahis, peab ta kandma tulesid või märke, mis on ettenähtud sama pikkusega laevale. • Magnetkompassi ehitus. Horisondi jagamine rumbideks. Vurrkompass. Magnetkompassi peamised osad onkaarekodarikuga kompassikatel, kompassijalg ja deviatsiooni hävitusmagnetid ning pehmeraud. Kompassi kaarekodarik on kompassi tähtsaim osa, tema tundklikuim element. Kaarekodarik koosneb magnetnõelte komplektist, ujukist, kübarast ja kraadideks jaotatud kaarekodarikust. Kompassikodariku magnetsüsteem koosneb paarisvõrdsetest magnetnõeltest, mis on paigaldatud sümmeetriliselt kodariku läbimõõdu suhtes.
annaabi.ee 
