muutmist vajavaid kohti arendada. Samas Eesti Tööandjate Keskliidu juht ja executive coach Toomas Tamsar, ei usu et on olemas hea pakett juhi omadusi – kaasasündinud või mitte. Palju räägitakse et juhid peavad olema ühe rohkem inimesekesksemad, samas võivad olla väga head juhid ka täielikud jõhkardid. Talle tundub, et on 3 asja, ilma milleta ei saa olla hea juht. Esiteks julgus. Peab olema julgus teha otsuseid. Teine omadus on tarkus. See on keerulisem asi. Rumalal inimesel tuleb aga varem või hiljem sein ette. Kolmas omadus on usaldusväärsus. Võid olla jõhkard, aga kui on usaldusväärne ja aus.» Tartu Ülikooli asekantsleri Andres Liinati arvates on kõige alus enesekriitiline meel ja eneseanalüüs, tunnistada endalse seda mida sa ei tea. Inimesed, kes ennast ei tunne, neid ei tohi usaldada teisi inimesi juhtima. Organisatsioonid läbivad kasvades ja arenedes sarnaseid arengufaase ja need on eri sektorites suhtelised sarnased.
Aju maht väheneb, sest inimene ei pea ise enam mõtlema, sest kõik info on kergesti leitav. Lihased vähenevad eeldusel, et inimesed ei pea enam tegema rasket füüsilist tööd, sest seda asendavad robotid ja muud masinad. Minu arvates on see üsna suur probleem, sest tehnoloogia areneb tohutult kiiresti ja see tähendab seda, et ka aju maht aina väheneb ja me jääme n-ö rumalamaks. Kui tehnoloogia areneb punktini, kus meie ajud ja lihased on tohutult vähenenud, siis pole enam rumalal ning füüsiliselt nõrgal inimkonnal mitte mingit põhjust Maal eksisteerida. Seetõttu olemegi pikas perspektiivis ohustatud. 134 Inimkonda ohustavad ka sõjad, täpsemalt näiteks tuumasõda. See tapaks kiiresti suurel territooriumil massiliselt nii inimesi kui ka kõik muu elusa. Võimsate riikide juhid ajavad rahvale vaid puru silma, mistõttu ei oska keegi ka seda ette näha. Ka erinevad katastroofid võivad meid ohustada. Näiteks Tšernobõli tuumakatastroof
seta. Ma leian, et haridus ja diplom on tähtsad, aga ma ei ütleks, et kõige tähtsa- mad. Pole kasu uhkest lõputunnistusest, kui sa oma väärtust ei tea ning iseseisvalt mõelda ei suuda. Ma leian, et kasulikum on pigem vähem teadmisi ja oskus neid kasutada, kui väga suur hulk teadmisi, mida kasutada ei osata. Ma tooks võrdluse teadmistepagasi ja laoruumi vahel. Targal on laos võibolla vähem teadmisi, aga need on sinna korrektselt pandud ning ta leiab need vajaduse korral alati üles. Rumalal on laos rohkem teadmisi, aga seal on selline segadus, et kui teadmisi vaja läheb ei leia ta neid sealt üles, seega on ta teadmised kasutud. Siiski olen ma arvamusel, et haritus ja haridus käivad käsikäes. Ma leian, et hinded lõputunnistusel on vaid harituse mõõdupuuks. Lisaks haridusele ja haritusele läbime me kõik ka tahes tahtmata elukooli, mis meid küll vahetevahel räsib kuid ühtlasi ka õpetab. Sageli ongi edukad inimesed
kinni. Mul ei ole veel keskeakriise, mida noorte inimeste väärtushinnanguid materdades leevendada. Ja ma tean, et vähemalt need, kellest ma kirjutan, usuvad mind. Ja minusse. See on piisav põhjus... ...aga mitte ainus. Teine põhjus on veel. Missioonitunne pole kindlasti mitte õige sõna, kuid on tõenäoliselt esimene, mis teile lugedes pähe võib tulla. Tegelikult on see lihtsalt soov näidata, millised tagajärjed mõnel puhtalt naljaviluks või igavuse peletamiseks genereeritud rumalal ideel võivad olla. Ja et mõnikord võib üks pealtnäha pisike müksamine põhjustada uskumatult suurt laastamistööd. Ma ei taha kellelegi näidata jõhkrust, roppust või vastikuid sündmusi ainult sellepärast, et nii on kihvt ja vägev. Ma tahan näidata tagajärgi koos põhjustega ja raputada pisut neid, kes juba liiga sügavale mängu sisse on imbunud.Ahjaa...kolmas põhjus. Ma olen natuke tüdinud sellest üldlevinud veendumusest, et noored ei taha enam lugeda
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse.
õhtul. Ei maksa sellest nüüd enam rääkida.» «Ei maksa enam rääkida! -- see on siis teie arusaamine asjast! Ei maksa enam rääkida! Susi söögu! Küll teie aga muudate kiiresti oma arvamusi! Mõelge ometi! Kardinal laseb jälitada üht aadlimeest, laseb mingisugusel reeturil, teeröövlil, võllaroal tema kirjad ära varastada. Selle spiooni abil ja äravõetud kirjavahetuse põhjal laseb ta Chalais'1 pea maha raiuda rumalal ettekäändel, nagu oleks ta tahtnud tappa kuningat, et kuningannat Monsieur'ga laulatada. Keegi ei teadnud midagi sellest mõistatusest, eile teie teatasite meile sellest meie kõigi suureks rahulduseks ja kui me nüüd kõik oleme veel täiesti jahmunud uudisest, ütlete te meile täna: ei maksa sellest enam rääkida!» «Räägime siis pealegi, kui te seda soovite,» lausus Aramis kannatlikult. «Oleksin mina vaese Chaláis' tallmeister, tuleks sel Rochefort'il minuga raske
annaabi.ee 
