Üheaegselt käte asetamisega hüpperiistale (tõuge tehakse peaaegu sirgete ja pingestatud kätega ) alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Hüppe teises lennufaasis, pärast käte tõuget, sirutab võimleja jalad kõige ligemat teed mööda taha ning sooritab täieliku ülesirutuse. Maandumisel on rulluv liigutus pöialt kannale, laskumine kükki, kõverdusega põlveliigesest, käed ees-ülal- kõrval, vaade ette, püsida asendis umbes 3 sekundit. Vajadusel seisab abistaja hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja vastu, toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras.
Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA. Ho Chi Minhi ühendustee kaudu varustab põhjaosa lõunaosa kommunistliku opositsiooni salarelvadega. 1960 Lõuna-Vietnamis ühinevad president Ngo Dinh Diemi repressiivse reziimi vastased rühmitused Viet Cong'iks. 1965 Lõunaosa sõjalise valitsuse võtab üle kindral Nguyen Van Thieu. Saabuvad USA väeosad; kolme aasta jooksul tuleb kokku 500 000 meest. 1965-1968 Operatsioon "Rulluv kõu": USA hakkab phase tugevasti pommitama. 1967 USAs ja mujal algavad sõjavastased meeleavaldused. 1968 Tet'I(uusaasta-) pealetung- salaja imporditud reloading rünnatakse korraga 105 Lõuna-Vietnami linna. Viet Cong Kanab suuri kaotusi. Algavad rahuläbirääkimised. USA vähendab pommitamist ning alustab väeosade väljaviimist. 1969 Ho Chi Minh sureb. Hoolimata läbirääkimistest ägeneb sõda uuesti. 1970 Püüdmaks peatada Viet Cong'ile relvade saatmist, alustab USA salajaseid
suunas: painutused ette ja taha, külgedele ning pöörded ümber püsttelje. Lõpuks tulid suuremad hüpped ning jooksud. Üheski tunnis ei saadud läbi ilma lõdvestus- ja hooharjutusteta kätele, jalgadele ja kerele. Lihaste pinge ja lõdvestuse tahtele allutatus on eelduseks oma keha valitsemisel, liigutuste joone tunnetamisel.Eriline osa on Idla kõnni- ning jooksukoolil, kuhu kuuluvad mitmesugused kõnni- ning jooksuvormid: rulluv kõnd, hiiliv kõnd, vetruv kõnd, pöiasirutsukõnd; pöiajooks, põlvetõste- ja sääretõstejooks, jooks pika ettehaarava sammuga, vabalt ettependelduva jalaga, väike ja suur väljendusjooks, jooks üksi, kahe- ja kolemkesi. Tegeledes kuni kaks korda nädalas kehakooliga, omandab õpilane ühe aasta jooksul kauni rühi, vaba, harmoonilise liikumise ning hea enesetunde.Astmeks edasi on edasijõudnute rühmad, valikrühamd, eliit-ehk
..“ – Nagu ka eespool mainisin, siis kindlalt kirjutan veel igasuguseid Jaapani sõnasid välja. Selle kirjutasin just seepärast, kuna see meenutab mulle jubedalt ühte motika nime. Samas ka ühe väga tuntud paatide mootori tootja nime. 31) „Manga, mida sageli tõlgitakse koomiksiks, ei ole tavaliselt mõnest pildist koosnev ja puändiga lõppev lühike nali, vaid hoopis keeruliste karakteritüüpidega sadadel lehekülgedel lahti rulluv jutustus.“ – Sain ka targemaks. Üks esimesi kordi, kus olen leidnud mingile kindlale sõnale raamatut lugedes väga lühikese ning samas ka selge vastuse. Alati ei ole vaja sõnaraamatut või lehe/raamatu lõppu tähenduse kirjutada, vaid saab ka selle teksti põimida. 32) „Jaapani kultuurile on kummaliselt omane seada fookusesse see, kellena sa näid, ja mitte eksponeerida seda, kes sa oled, sest see jääb inimese privaatsfääri.“ – Tundus väga kirjandi
Henri Sauvage (1873 1932) esitles 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel Fullerile pühendatud teatrihoone kavandeid. Fassaad oli dekoreeritud lainetavate võrkudega ja kogu kavandit kroonis Fulleri tantsiv figuur. Fulleri populaarsus kunstnike seas on osalt tänu võlgu asjaolule, et tantsu ajal tema keerlev rõivastus meenutas juugendkunstnike armastatud muutlikke, voolavaid arabeske. Juugendstiili põhiline motiiv on liikumises pulseeriv rütmiline ja rulluv joon. Seda võib näha esmakordselt Hermann Obristi seinatapeedil "Alpikann" (1895) hüüdnimega "piitsalöök". Siin on looduslik detail allutatud joonele ja tekib erakordselt mõjuv S-tähe kujuline muster. Sellise kavandi lähtekohaks on Arthur Mackmurdo kujundatud raamatu "Wren`s City Churches" (1883) tiitelleht (seda tiitellehte on üldise arvamuse kohaselt peetud esimeseks tõeliseks juugendi näiteks). Sarnast motiivi võib leida juba Blake'i loomingust. Üheks
annaabi.ee 
