mootoriga).Eeliseks on valmistamise lihtsus ja kasutusmugavus. Võrreldes muude levinud üldkasutatavate vibroseadmetega nõuavad debalanss süvavibraatorid kvaliteetseid vibratsioonikindlaid laagreid.Planetaarvibraatorite eeliseks ülekoormatud laagrite puudumine. Kui kasutatakse oma pöörlemistelje suhtes tasakaalust väljas olevat jooksuratast tekitab vibraator kahesagedusega võnkumise – rullumisest ja enese pöörlemisest. Sisseehitatud elektrimootoritega elektromehhaanilised sisevibraatorid on käsi- või rippseadmed 17.Masttõstuk: konstruktsiooni kirjeldus, skeemid ja põhilised tunnussuurused. Masttõstukeid kasutatakse materjalide, detailide a tööriistade tõstmiseks korrustele läbi rajatava hoone aknaavade. Masttõstukite üheks eriliigiks on ehitusliftid, millega tõstetakse korrustele nii materjale kui ka töölisi
Ajami poolest on nad pneumaatilised, paindvõlliga ja elektromehhaanilised (sisseehitatud mootoriga). Eeliseks on valmistamise lihtsus ja kasutusmugavus. Võrreldes muude levinud üldkasutatavate vibroseadmetega nõuavad debalanss süvavibraatorid kvaliteetseid vibratsioonikindlaid laagreid. Planetaarvibraatorite eeliseks ülekoormatud laagrite puudumine. Kui kasutatakse oma pöörlemistelje suhtes tasakaalust väljas olevat jooksuratast tekitab vibraator kahesagedusega võnkumise rullumisest ja enese pöörlemisest. Sisseehitatud elektrimootoritega elektromehhaanilised sisevibraatorid on käsi- või rippseadmed. Käsivibraatoreid toodetakse 36 V ja 200 Hz elektrimootoritega mida toidetakse sagedusmuundurist. Ehituse järgi eristatakse jooksurrattaga (planetaarseid) ja kuulaagritel pöörleva ekstsntrikvõlliga vibromehhanisme. Jooksurergutid tekitavad kõrgsageduslikke (8000...10 000 võnget minutis) ja madalsageduslikke (1200...3000) võnget minutis, häirjõuga kuni 1000 kg
1) sõiduki deformatsiooniaste (tõend rakendunud jõududest), 2) sõiduki kabiini osade (sisemuse,esiklaasi) deformatsioonid (viide keha löögikohale sõidukis), 3) patsiendi vigastused (tunnused, millised kehaosad on otse vastu pindasid põrganud). Pilt 33.1. Auto deformatsiooni järgi saab hinnata õnnetuse toimumise mehhanismi Põhimõtteliselt tuleks lähtuda sellest, et tugevalt deformeerunud sõidukitega (väljarebitud mootoriplokk, mitmekordsest üle katuse rullumisest sissemuljutud kere jne) kaasnevad ka raskelt vigastatud reisijad. Pärast selliseid õnnetusi tuleb ka õnnetuses vigastamata isikuid käsitleda kui potentsiaalseid abivajajaid, kuni pole tõestatud vastupidist (mida on enamasti võimalik teha alles haiglas). Sageli tekivad selliste tugevate jõudude mõjul rebendid siseelundites (maks, põrn), kusjuures paljudel juhtudel pole patsiendil näha väliseid vigastuse tunnuseid (põrutusjäljed, verevalumid). Seetõttu