Kolm või neli korda nädalas käisin jõusaalis, kus eesmärgiks oli arendada põhijõudu ja jõuvastupidavust. Tegin palju kerelihaste harjutusi ning üldiselt ülakeha treeninguid, kuna see vajas järeleaitamist. Jõusaali kõrvalt keskendusin veel jooksmisele, kus läbisin 15-25 km aeroobsel pulsilävel. Suvekuudel treeningmaht kasvas ja juurde tulid ka erialased harjutused. Jooksmine asendus paljuski rullsuusatamisega. Tegin palju erialaseid harjutusi, nagu näiteks rullsuuskadel sõit ilma keppideta või ühe kepiga, paaristõukeid lisaraskustega. Lisaks palju suusaimitatsiooni harjutusi, nagu näiteks jooksmine suusakeppidega, hüppetreeningud. Rullsuuskadel tegin tempotreeninguid ning kiirenduslõike kaks korda nädalas alates juulikuust kuni sügise keskpaigani. Järgmises tsüklis, mis algas oktoobri algusest, suurenes oluliselt juba võistluslike harjutuste osakaal. Võistlesin nii rullsuuskadel kui ka jooksmises. Kui teised suusatajad käisid
Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas; - Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad; - Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehemaa) · Õde Katrin Smigun · Abikaasa Kristjan Thor Vähi
Aastaringne harjutamine · Kevad-suvine periood (aprill-juuni): Üldkehalise ettevalmistuse parandamine käte, jalgade ja kere jõu arendamine -, milleks sobib hästi käimine, jooks, pallimängud, võimlemine, ujumine, sõudmine, orienteerumine ja jalgrattasõit. · Suvine-sügisene periood (juuni-oktoober/november, kuni lume tulekuni): Erialase treeningu osakaalu suurendamine. Harjutamine maastikul. Treeningud rullsuuskadel, mäkketõusuviiside immiteerimine, suusataja erialased harjutused. Jätkata tuleb üldkehalise ettevalmistuse treeninguid, näiteks sõudmist või orienteerumist. · Talvine ehk lumeperiood (lume tulekust selle sulamiseni): Tuleb alustada kohanemist lumel, sõites aeglases tempos, läbides pikki vahemaid. Edaspidise harjutamise aluseks saab võistluste ja suusamatkade kalenderplaan, mis hõlmab valdavalt nädalavahetusi
annaabi.ee 
