RUKKILEIB MEIE TOIDULAUAL KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas tekkis leib? Kujunes aastasadade jooksul 2. Jahu saamise viisid. Rukkiterade jahvatamise käigus( terve koorimata tera jahvtamisel; kliid on osaliselt eemaldatud) Käsikiviga, tänapäeval Tartu veskis( Tartu Mill) Viljaterasid peenestati uhmri või jahvekivide vahel, tambiküna ja tabilabidat. 3. Meie vanim leivavili. Oder ( rukis 11saj.-12saj.) 4. Hapendatud rukkileiva tulek. Põhja Euroopas Viikingite ajal, Eestis 11. sajandil 5. Leivaahju roll leiva arenguloos. Kerisahi( saunades ja rehielamutes)-koldega
Eestis aretatud sortide proteiinisisaldus on 1113 % Leiva küpsetamiseks sobib jahu, mille proteiinisisaldus on 1214%. Suurem sisaldus võib mõjutada pätsi mahtu ja sisu kvaliteeti. Kuivatamine ja hoiustamine Puhastamisest, sorteerimisest, kuivatamisest ja hoiustamisest oleneb edasipidi rukki kvaliteedi säilimine. Soovitatav on enne kuivatamist vilja eelpuhastamine lisanditest (umbrohuseemned, õlekõrred jms.) Vili tuleb kuivatada kohe pärast koristust. Rukkiterade optimaalne temperatuur kuivatamisel on 4055 kraadi. Suurema niiskusesisaldusega vilja tuleb kuivatada madalama temperatuuriga. Hoiustamiseks sobiv teradeniiskus on 1214 %. Pärast kuivatamist on otstarbekas läbi viia seemne ja toiduvilja järelpuhastus ja sorteerimine. Vili tuleb enne ladustamist korralikult maha jahutada. Vilja ei tohi säilitada niiskes, sest see loob soodsad tingimused mikroorganismide arenguks. Kasutatud kirjandus Mahe teraviljakasvatus, 2011
mille ringiajamine oli valdavalt naiste ülesanne. Alates hiljemalt 13. sajandist hakati meil ehitama vesiveskeid, 14. sajandist ka tuuleveskeid, mis muutsid jahvatamise tunduvalt lihtsamaks. Vaatamata sellele kasutati paljudes taludes käsikivijahvatust siiski kuni 19. sajandi lõpuni, mõnes kohas veel kauemgi. Sügiseti käidi vilja ka veskil jahvatamas, siis saadi paremat jahu, millest pulmadeks, jõuludeks ja muudeks tähtpäevadeks maitsvamat leiba küpsetati. Rukkiterade jahvatamisel saadi täisterajahu, lihtjahu, kroovjahu ja rukkipüüli. Täisterajahust pole jahvatamise käigus kliisid teradest eraldatud, lihtjahus on kliisid 2225%, kroovjahus 915% ja rukkipüülis vaid 13%. Leivajahu säilitati viljaaidas kirstus või ummikus. Leivajahu ei jahvatatud tavaliselt rohkem, kui läks vaja üheks leivategemiseks. Tagavaraks jahvatatud jahusse võisid kergesti sigineda koid ja lestad, kes teri nii kergesti ei kahjustanud. Leivategu oli suur kunst
annaabi.ee 
