"...Ainult juhuslik laine pritsis edevat vahtu..." 5. Sõnakeeld ehk tabu: Luuletus "Hingedepäeva poees": "...iga homne varjuhing me keskel on ju täna!" 5. Litootes: Luuletus "Kuulata, muusika" "Igaühel on oma muusika. Igaühel on oma sõnad. Igaühel on oma mõtted." Lausekujundid 1. Lausekatkestus: Luuletus "Murtud rukkilillest": "Kas eestlasena polnud nad nii head või olid hoopis..." 2. Kiillause ehk parentees: Luuletus "See hetk": "...all maadligi maal (suured asjad las jäädagi sedakord silmade vahele) milleks muidu meile lapsepõlve..." 3. Kordused: a) Epifoor ehk lõpukordus: Luuletus "See hetk": "Mina saan eneseks sina saad eneseks
See võib tunduda küll veidi imelik, kuid meie rahvuslilleks on umbrohi. Umbrohuna talirukkis ja talinisus on ta lastele rõõmuks ja põllumeestele nuhtluseks. Lapsed punuvad tast kauneid pärgi koos härjasilmadega ja toovad tuppa imeilusaid lõikeõisi. Pereisad ei suuda aga temast kuidagi lahti saada. 8 Miks siis on rukkilillest kui umbrohust nii raske vabaneda? Seepärast, et rukkilille eluviisid on aastatuhandete jooksul muutunud väga sarnaseks tema kaaslase rukki või talinisu omadega. Kõigepealt valmib enamik rukkilille seemneid koos rukki seemnetega. Vilja koristades satuvad viljaterade hulka ka rukkilille seemned. Teiseks on rukkilille seemned sarnased rukkiteradega ja nii on neid raske üksteisest eraldada. Tõsi, rukkilille seemnetel on kahvatupruunid lendkarvad ja nii
• tähtsamad kangad lasti kududa meistril • Värvimisoskus oli tuntud muinasajast. Sõna värv tuleb saksa keelsest sõnast. • Värvimistehnikaks oli kääritamine ja hiljem lõngade keetmine • Kasutati kohalikke värvitaimi nt • värvimadar andis punase värvi • karikakar ja kase lehed kollase värvi • Kase ja lepa koor andis pruuni ja musta värvi • Kanarbik rohelise värvi • Mustika lehest ja rukkilillest saadi sinist värvi • 18. sajandil tuli värv nimega Indiga- tuli mitu päeva uriinis leotada • 19. sajandil tulid vabriku värvid. • Õblemine oluline käsitöö • Lambanahast oli lõige lihtne, lõigati lahti lamba raudadega ja õmmeldi kokku sepa nõeladega. Ülerõivad lasti teha rätssepal. • Rõivaste kaunistamiseks oli aega nõudev näputöö • Tikkimine- metalltikand, hiljem lõngtikand, pilutamine- mis tegi auk -mustri.
lehelt teksti ja õpilased täidavad paljundatud lehtedel olevaid ülesandeid. Õpetajal on võimalik õpilaste töid kontrollida nn. vastuste-lehelt. Õpetaja jaoks on olemas veel vastuste-lehed teemadel: "Leivalõhnaline" ja "Mõistata!". Mõned tekstid sobivad klassi või kooli stendile: (näiteks) "Vanasõnad", "Rukkileiba on eestlased alati sügavalt austanud", "Rahvapärased väljendid". Stendil võiksid olla laste luuletused leivast (omalooming), pildid rukkist ja rukkilillest või laste joonistused. Huvitavaid kilde vilja ja leiva kohta leiab Aleksei Vladimirovi raamatust 3 "Maailm püsib viljateral". Tervisliku toitumise kohta sobib toidupüramiid või toiduring, leivatoitude retsepte jpm. Enne leivanädala algust võiks lasta lastel tuua kooli erinevate leibade kilepakendeid, kust saaks uurida koos leiva koostist jm. olulisi andmeid, neid analüüsida. Siinjuures
annaabi.ee 
