Lõhnanäärmed: Eriti suured ja märgatavad isasloomadel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. SUURUS Pikkus: 100-130 cm. Kõrgus: 50-60 cm. Kaal: Isasloomal 35-64 kg, emasloomal 37-66 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 18. elukuul. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 110-130 päeva. Poegade arv: 2-7. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsiv loom. Toitumine: Taimed. Häälitsused: Vile ja ruigamine. Pojad nurruvad, vanaloomad lasevad hädaohu korral kuuldavale läkastava klähvimise. Eluea pikkus: 5-10 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Kapibaara esineb 4 alamliigina. Kapibaara lähisugulased on Patagoonia maara (Dolichotis patagonica) ja merisead (Cavia). ESINEMINE Panamast lõuna pool läbi Lõuna-Ameerika mandri kuni Andide mäestikuni idas ning Argentina kirdeosani. KAITSE Colombia territooriumil on kapibaara küttimine seadusega keelatud. Venezuelas on alates 1968
Võõrutamise ajaks 6-7 kuu pärast, kui on jõutud külmadesse vetesse on vaalapojal kasvanud paks rasvakiht ja kiused suhu ning ta pikkus on 15-16 meetrit, see on pool emast. (Loomade elu 7 köide Imetajad 1987) Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaalad on üksikuitlejad. Harva on neid näha 2-3 koos. Omavahel suhtlevad nad väga mitmesuguseid hääli kasutades. On kindlaks tehtud selliseid häälitsusi nagu ruigamine, ümisemine, soigumine. Osa häälitsusi on nii madalad, et inimkõrv neid ei kuule. Vees on nad rahulikud, toitudes liiguvad 10-15 km/h. Ehmudes võib nende liikumiskiirus olla aga üle 40 km/h. Siis arendavad ta lihased võimsust üle 500 hobujõu. Sinivaal ja inimesed Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks. Tema suur keha
muutub ümaraks; lõppstaadiumis muutub häbe lopsakaks, tulipunaseks ja kuumaks. Need sümptomid on nooremiste puhul selgemalt väljendunud kui vanematel emistel. Tupeesiku limaskest: intensiivistuv punetus; suurenev niiskusesisaldus. INNAFAAS Kestus: enamasti 1,5-2,5 päeva, täiskasvanud emistel tihti kauem kui nooremistel. Tüüpilised muutused Käitumine. Emised on üha rahutumad, söögiisu kasvab. Emised häälitsevad sageli (pikaksvenitatud ruigamine). Emistel tekib paigalseisurefleks, s.t. nad reageerivad kuldi poolt tekitatud või inimeste poolt järele tehtud ärritussignaalidele järgmisel viisil: (seisavad tardunult saepuki sarnase kehahoiakuga, neil on tüüpiline tähelepanelik peahoiak, rütmiliselt kõikuvad või jäigalt kikkiaetud kõrvad (vastavalt tõule), võimalik on kerge tippimine liikumisel.) Välissuguorganid. Häbe: punetus ja turse vähenevad ning temperatuur alaneb; värvimuutus punakasroosast
annaabi.ee 
