Samal ajal otsisid nad endale uusi, viljakamiad alasid kuhu võiks elama jääda. Nemde röövretked toimusid tavalisel aasta algul, talveks aga pöörduti tavaliselt ikka koju. Merereise sooritasid nad väiksete tekkideta laevadega, mis õigemini olid suured paadid. Laevade pikkus oli paarkümmend meetrit ja laius viis meetrit. Viikingid liikusid aeruda ja purjede abil merel. Laeva külgedel oli 30-40 aeru, nina oli tugevasti ülesse painutatud. Laeva nina otsa kui ka ruhvi kaunistasid tavaliselt puust nikerdatud draakonipead. Need kujud olid viikingitele omavahel tunnusmärkideks, kuid peale selle pidid koletised rünnatavais hirmu äratama. Normannide laevadele võis mahtuda 40-60 inimest koos kogu tagavaraga, mis pikkadeks merereisideks vajati. Kummalegi laeva külgedele oli asetatud suured vappidega kaunistatud kilbid, mis pidid kaitsma ühtlasi ka aerutajaid. Esimene teadaolev röövretk toimus 793. aasatal ja nad
Jim hakkas minema jooksma, kuid märkas kedagi varjudes. See polnud mingi loom, vaid inimene. Ta lähenes talle ning mees laskus põlvili ja anus Jimi. See oli Ben Gunn ning ta rääkis Jimiga, peagi aga kostus kahuripauk ja Jim nägi veerand miili kaugusel Briti lippu metsa kohal lehvimas. 22. Hunter ja arst läksid jullaga saarele teateid hankima. Nad leidsid ühe kindluse, ümbritsetud taraga. Nad läksid tagasi ja arutasid kõik koos kava. Üks mees läks alla kajuti ja ruhvi vahelisse koridori vahti pidama. Nad võtsid laeval olevad mässajad kinni ning hakkasid paadiga kindlusesse asju ja varusid vedama. Kui nad tegid viimase tiiru ja hakkasid kõik koos kindluse poole sõudma, hakkasid mässajad kahurist kuule vihistama. Trelawneyle anti musket ning ta lasi paadi pealt ühe mehe maha (see oli ka see lask, mida Jim kuulis). 23. Üks meestest langes (Tom Redruth) teel kindluseni (lasti seljatagant, põõsastest
siis nad peavad saarele jääma võib-olla kaheks päevaks või siis neljaks või hoopiski 2 nädalaks. Madrused nende päevade eest nõudsid aga iga päeva eest 30 krooni. Ema ei suutnud oma tütart ümber veenda ja nii ta siis läkski tagasi linna ilma Eljenita. Sügis oli siiski veel kaugel, missest et rukis oli juba lõigatud, pekstud ja kuivatatud. Selle aasta saak oli väga kehv. Naised muretsesid, et mis saab talvel: Mida söövad nad ise ja mida annavad nad loomadele? Katrina, Matt Ruhvi naine tegid tööd ööd ja päevad nii et ta ei saanud mahti isegi magada . Varsti lähenesid Katrina ja Matti pulmad, Katrinal oli palju teha, et ta ikkagi oma uhkust saaks välja näidata kuid siiski pidi ta abi paluma Epp Loonalt. Matt Ruhve tegi Katrinale tema asjade jaoks kasti ning palus terve küla meestelt abi, et nood talle nõu annaksid, mis värvi küll kastid värvida, et need Katrinale ikkagi väärilised oleksid. Epp Loone oli selline naine, kel oli
annaabi.ee 
