pole kaua tegeletud, sest huvi selle vastu on minimaalne. Sellega tegelevad spetsialiseeritult vaid mõned üksikud nimed ning eestlaste peaeesmärk on muude leidude kõrvalt leida Eesti muinaslaev. 7 Kasutatud kirjandus http://www.postimees.ee/?id=166626 http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=23 http://www.abc.se/~pa/mar/eesti.htm http://www.postimees.ee/leht/96/07/27e/elu.htm http://aerling.blogspot.com/2009/02/ruhnlased-leidsid-merest-salaparase.html https://www.tlupress.com/files/arts/7676/85.pdb9d3665a309643989aa96ade5992d122.pd f 8
poolitatud. Eestlasi oli rohkem kui lätlasi. Lisaks oli Ainazi/Heinaste. Loodi komisjon, nmille juhiks sai Antanti esindaja Tallents. Ta tõmbas põhimõtteliselt joonlauaga piiri. Valga sai suures osas Eestile, Ainazi läks Lätile. Piiri mahamärkimisel olid jälle vaidlused. Piirilepinguni jõuti alles 1923. Palju vaieldi Ruhnu saare üle. Seal oli rannarootsi asustus Läti arvas, et kui neil pole ühtegi saart ja see on nende maismaale lähemal, peaks nemad Ruhnu endale saama. Ruhnlased said ise otsustada ja otsustasid jääda Eestile. Eesti lubas, et sõjaväekohustuse saavad Ruhnu poisid läbida Ruhnul, mitte mandril. Õp: Vaidlusalune ala oli Ruhnu saar. Klass: Kus on Eeva? Helena: Läks vaidlema Õp: Ma pean ütlema, et Eeva ei ole siin üldse oluline. 1919 tuli Tallinnas kokku Asutav Kogu. Esimene istung oli 23. aprill ja seda kuupäeva peab Riigikogu oma sünnipäevaks. Nad võtsid vastu maaseaduse mõisamaade riigistamise. Seda
lossipargis. *Johannes Merendi,s 1907, arreteeriti 1941 Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 1941 a Kuresaare lossipargis. *Boris Vähk, arreteeriti 1941 Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 1941 Kuressaare lossipargis. *Toomas Östermann,s 1903 Läänemaa, arreteeritud Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 6.07.1941 Kuressaare lossipargis. Vallavanem Isak Melders, kelle ruhnlased olid pärast punastelt võimu võtmist tagandatud valla täitevkomitee esimehe Isak Strömfeldi asemel uueks vallavanemaks pannud. Jakob Steffensson (28. VII 1924 Ruhnu – 2. V 2011 Stockholm), ruhnurootsi eluolu talletaja, pillimees, hõbesepp, paadimeister ja hülgekütt.
silm kinni. Nüüd, üldise taganemise segaduses, loodeti vabamalt ka Rootsi pääseda. Sellel ajal osutus ,,rootslane" olemine kasulikuks. Kokkuleppel Saksa ja Rootsi välisministeeriumide vahel lubati Eestis elavatel rootslastel Nõukogude vägede lähenedes ümber asuda Rootsi. Saaremaal suuremat hulka rootslasi küll polnud, aga ruhnlastele oli tee lahti. Saarlaste mootorpurjekas ,,Juhan" tegi üheksa reisi Rootsi. Ruhnlased lahkusid 4. augustil 1944. Ametlikult rootslastena lahkunute hulgas oli vaatamata politsei kontrollile ometi ka neid, kes vajalikke sidemeid leidsid. Saarlased, kel mineku mõtted peas keerlesid, hakkasid selleks võimaluse korral valmistuma juba varakult. 1944. aastani ei olnud massilist põgenemist toimunud, läksid need, kel häda suur. Enamasti nooremad mehed, kes Saksa mundris rindele minna ei tahtnud. Kuna valve randades ja merel oli tugev, ei hakatud niisama riskima
annaabi.ee 
