Rudolf austab ja armastab oma sõpra Ferdinandi kuigi too on kunagi Rudolfil hamba välja löönud. Koos kuulavad nad Vesihargi lindistusi, mis ei ole just kõige paremad aga Rudolf lubab, et ta õpetab Anne-Maid neid kuulama ja armastama. Järsku astub uksest sisse Vesihark ise (kes on kohutava välimusega) ja teatab, et ta kavatseb sinna elama jääda. Nad otsustavad, et rahvale veel ei teatata Vesihargi tagasitulekust. Ferdinand suhtub alguses Anne-Maisse üsna halvustavalt ja Rudolfisse kui teenrisse kuigi nimetab teda oma sõbraks. Varsti paneb Vesihark nad oma kasuks tööle. Päeval töötavad Rudolf ja Anne-Mai muuseumi külastajatega ja öösel harjutavad koos Ferdinandiga näidendeid. Rudolf ja Anne-Mai on varsti sellest tüdinenud. Päeval panevad nad magnetofoni mängima, mille peale on lindistatud eelnevate külastajate külaskäigud. Rudolf ütleb Anne-Maile, et ta ei talu enam Ferdinandi käitumist ning kavatseb ta tappa
.., siis on armastus kindlasti edasiviivaks jõuks. See on inspireerinud läbi aja paljusid autoreid. Näiteks on väga tuntud W.Shakepeare näidend ,,Romeo ja Julia", kus põhiteemaks armastus. Seda teost on hiljem kasutatud filmikunstis. Võiks lõputult loetleda armastusromaane. Mulle meenub A. H. Tammsaare loomingust ,, Elu ja armastus", mida olen näinud vaid telelavastusena.Noorele maatüdrukule Irmale, kes elukogenematuna linnas endast vanemasse Rudolfisse armub, saavad tunded valusaks kogemuseks. ,,Kõrboja peremees" on samuti minu meelest eelkõige armastusromaan , mis lõppeb peategelase Villu enesetapuga. Kuid kõige rohkem mõjutab kirjanikke, kunstnikke ja heliloojaid just see armastus, mida nad ise kellegi vastu tunnevad. Näiteks Piccasso loomingut on palju inspireerinud tema naised. Kuigi naistele oli armastus Piccasso vastu hukatuslik. Kõigi aegade suurimaks naistekütiks võiks lugeda VIII sajandil Veneetsias
Irma leidis omale uue töökoha hr. Rudolfi juures toaneitsina. Kojamadam hirmutas aga Irmat mingisuguste õdede mõttega, et majahärral Rudolfil olla kombeks neid iga natukese aja tagant vahetada, et ka Irma pidavat üks neist olema, küll ta varsti näeb, kui siit ära läheb. See jutt ajas Irmale hirmu nahka Kui Irma oli juba Rudolfi juures tükk aega töötanud jõudis Lonni arusaamale, et Irma Vainu on Rudolfisse armunud. Rudolf oli tundnud huvi Irma meeste kohta, see peale tembeldas Irma Eedi enda peigmeheks, samas mainis aga ära, et tegu on ühepoolse armastusega. Majas leidis natukese aja möödudes aset esimene koos lõunatamine ning Irma küünitades millegi järele kapi otsas, tõmbas Rudolf Irma äkitselt enda embusesse, ning hoidis teda tugevalt kinni, enda kaitseks haaras Irma lähedal oleva kopsiku ja lõi sellega Rudolfit nii kõvasti, et Rudolf oli oimetu.
Kalmu Eedi (Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et temal oleks roos rinnas. Irma keeldus, kuna siis pidi ta lubama iseenda Eedile rooside eest. Irma ei teinud poisist kunagi välja ega plaaninudki seda, pidas teda joodikuks. Peale kooli lõppu läks ta linna, tädi Anna ja täditütre Lonni juurde elama. Lõpuks sai Irma teenijaks, üksiku härra Rudolfi (hiljem härra Ikka) juurde. Armukogemusteta Irma ei saanud algul aru, et armus Rudolfisse. Ükspäev Rudolf suudles Irmat, sai Irma nii vihaseks, et pakkis asjad ja lahkus , läks tagasi oma tädi juurde. Kuid Rudolf ilmus nende juurde ja palus tädilt Irmat naiseks. Irma langes härra käte vahele ja algas kihlus. Pulmad ei toimunud kirikus, vaid oli ainult registreerimine. Abielu esimestel päevadel ja nädalatel oli armastus, armastus, armastus. Ükspäev tahtis mees, et Irma õpiks edasi, milleks ta algul tegelikult linna tuligi. Irma hakkas Rudolfi soovil õppima
Lonni soovitas Irmal
igaks juhuks oma toa uks Rudolfi juures öösel tugevalt kinni siduda ja kui abi vaja akna
pealt karjuda, või koguni alla hüpata. Viimast Irma ei teinud, kui ukse ta kinni sidus küll,
hiljem sai Rudolf sellest ka teada, kui ei pahandanud. Lonni jahus muudkui oma
lokkidest, et need olla mehe ilu sümboliks ja et tema kunagisel peigmehel- Ruudil olid
lokid. Vahepeal oli Lonni jõudnud arusaamale, et Irma Vainu on
annaabi.ee 
