Aga seda Irma ei teinud. Edasi ostsid Irma ja Rudolf endale talu maale - Soonikule. Kõik oli ilus niikaua kuni Rudolf hakkas linnas ööbima. Üks õhtu sõitis Irma nende korterisse ja leidis Rudolfi koos võõra naisega. Rudolf tunnistas üles , et on mitu korda Irmat petnud, nii abielu kui ka kihluse ajal. Kuid Irma armastas teda edasi kuni ükskord Rudolf pidi ära olema maksimum 2 päeva, viiendal päeval läks Irma korterisse vaatama. Korter oli tühi. Sealt leidis ta kirja Rudolfilt. Kirjas oli vabandused ja, et jätab Irma maha. Rudolf oli armukese pool, seal Irma ja Rudolf saidki viimast korda kokku ja ka suudlus oli viimast korda seal. Peale seda proovib Irma end tappa kuid ei õnnestu, sattus ainult paariks päevaks haiglasse. Lonnil ja Eedil oli tekkinud selle poole aastaga suhe. Kuid kui Eedi kuulis juhtunust, jooksis ta kohe Irma juurde. Tädi juures, Irmaga kahekesi olles, lubas Eedi Rudolfi tappa. Ta jooksis Rudolfi armukese korterisse ja tulistas Rudolfit
lugematuid pisaraid valanud tegi ta seda. Hommikul peale päikesetõusu Irma veidi magas, kuid mitte südamerahuga, tema hing oli haige. Kirjas oli Rudolf ära märkinud ka selle, et Irma maksku mis maksab endale otsa peale ei teeks. Irma läks madam Polli juurde, et tema kaudu mees veel korra üles leida. Nad arutasid palju nende abielu üle ning Polli (Madleen) teadis igast viimsestki detailist, ka selgus, et laps, kes Irma Rudolfilt oli tahtnud poleks nagunii saanud tulla, sest Rudolf ei saanud lapis. Irma oli nõus armastuse nimel selle kõigega leppima ja soovis vaid mehega kohtuda. Järgmine päev mitte just eriti kenana, pooletunnise hilinemisega kohtus Irma Rudolfiga Polli juures, pärast kõike seda valu oli Irma siiski valmis kõigest loobuma , isegi loobuma armastusest, et vaid oleks Rudolf- see härra Ikka kellega ta juba pool aastat on abielus olnud. Rudolf näitas ka
1198 lasi Otakar I end Böömimaa kuningaks kroonida ja rajas Presmysliidide dünastia (alates temast sai võim päritavaks, dünastia ise toimis entsüklopeedia andmetel 895-1306). Böömimaa kuningad tegutsesid ka Saksa vürstidena ja mängisid seal ohtlikku mängi. Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I (960-992) ühendas 10. saj lõpus
kuningas keisrit valivaks kuurvürstiks. 1198 lasi Otakar I end Böömimaa kuningaks kroonida ja rajas Presmysliidide dünastia (alates temast sai võim päritavaks, dünastia ise toimis entsüklopeedia andmetel 895- 1306). Böömimaa kuningad tegutsesid ka Saksa vürstidena ja mängisid seal ohtlikku mängi. Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I (960-992) ühendas 10. saj lõpus enamiku
annaabi.ee 
